Crissi blogi :)

HOIATUS! Siin postituses olevad pildid võivad olla  (üli)nõrganärvilistele inimestele häirivad! Nagu mu lugejad ilmselt isegi mäletavad, siis  Riia maratonil  oli mul üks päris valus kukkumine. Ometigi, jooksin maa lõpuni. Leidsin Sportfotost hiljuti endast päris jubeda foto, haav põlvel tundub nii värske, et kukkumisest ei saanud olla palju möödas. Mind üllatas, et olen pildil näost kui vähk - mul pole õrna aimugi, kas oli see kuumusest või kukkumisest või ehk mõlemast. Järgneva pildi peal olen küll haavatud, aga samas pole kõige hullem. Ilmselt on tol hetkel enesetunne veidi parem olnud. Lisaks näeb siin seda, kui mustaks see kukkumine mu tegi. Ometigi, suutsin lõpetada maratoni heatujuliselt. Maratonilahingu võitnud veteran õhus lõpusirgel. 😃 Riia maratoni jooksin pühapäeval, põlv tegi valu juba samal päeval. Käsivars aga ei andnud endast valuga märku ja jäi ehk seetõttu õigeaegselt vajaliku tähelepanuta. Miks ei tulnud ma maratonijärgs...

Tegemist oli vist hetkeseisuga mu trennirohkeima nädalaga sel aastal. Nii joostud kui ka kõnnitud sai piisavalt. Jalgrattale möödunud nädalal ei jõudnudki. Esmaspäev - plaanis oli teha viimane pikk jooks enne maratoni. Ma ei tundnud end nii hästi, et võtta ette pikk jooks ning tegin hoopis kaks lühikest jooksu. Lõunal jooksin hästi rahulikult 3 km ajaga 18:03, keskmine tempo 6:01 min/km. Selle jooksu peale tõusis VO2Max nr 49 peale, ise ka imestasin. Õhtul jooksin 4 km, ning trenn sisaldas kiirendusi. Kilomeetrite ajad järjest tulid 5:21; 4:57; 4:52 ja 4:34. Keskmiseks tempoks sain 4:56 min/km. Teisipäev - hommikul enne tööle minekut sai koertega lühike jalutuskäik tehtud - 2,53 km ajaga 27:48.  Sel päeval sain nii tööle kui ka koju autoga. Kolmapäev - tegin ära esmaspäevase pika jooksu - poolmaraton ajaga 2:02:27. Keskmine tempo oli 5:48 min/km. Vorm oli hea ja tundsin end jooksu ajal hästi. Kaasas oli mul paraku ainult vesi, oleks kulunud ära spordijook või siis ...

Tuleb teha kokkuvõte valmis sellest maratonist, mis algas suurepäraselt ning millest kujunes hetkeseisuga mu elu raskeim maraton. Tegemist küll oli mu elu teise maratoniga, kuid see oli tõesti raske ja samas täis elamusi ja emotsioone seinast seina - selle jooksu ajal sain tunda nii rõõmu, kurbust kui ka hetkelist viha. Püüan siis nüüd jutustada päris algusest. Laupäev Kuna start pidi olema pühapäeva hommikul, siis kohale sõit algas juba laupäeval. Võtsime hommikul Elvast mu tädi ja  Kati  peale ning asusime Läti poole teele. Tegime Siguldas väikese vahepeatuse ja sõime sealses Milly kohvikus kõhud nii täis, et kõht sel päeval rohkem tühjaks ei läinudki. Siguldas kõndisime maha 4,5 km. Edasi suundusime Riiga, kohale jõudes panime asjad hotelli ära ning seejärel kõndisime võistluskeskusesse stardimaterjale välja võtma. Sealt sai päris hea suure kilekoti pakihoiu jaoks, kilekoti sisse saab panna ka järgnevatel võistlustel  enda isikliku koti ning tead, et riided/a...

12. mai 2019 oli tore päev, sest   järjekordselt  sai osaleda Tartu maastikumaratonil. Osalesin taas 24-kilomeetrisel distantsil. Sel aastal polnud eesmärgiks läbida distants alla kahe tunni, sest läksin hoopis tädiga kõndima. Käesoleval aastal 24-l kilomeetril kõndijaid ja jooksjaid registreerides ei eristatud ehk siis võis vabalt kõndida ja joosta mõlemat. Iga osaleja enda asi oli, kuidas jõuab Otepäält Elvasse. Kõndijad olid niikuinii viimased. Igatahes hommikul oli tavaline hommikusöök, 10 läbi hakkasime kodust liikuma ning vast 10:35 või 10:40 paiku jõudsime tädiga Tehvandile. Õues oli nii külm, et kuigi mul olid pikad riided, siis võtsin veel oma kotist vesti, et seegi selga jätta. Läheme ju kõndima ja siis ei ole nii soe kui joostes, arvasin siis kindlasti. Andsin kilekoti pakihoidu ning seejärel enne starti ühispilt blogijate/jooksjate  Kati  ja  Mariliisiga . Peale seda ma neid rohkem ei näinud, sest nemad olid jooksmas. Kuna mina ja tädi a...

Taas on üks nädal läbi saanud. Nädalasse jäid nii omal käel joostud poolmaraton kui ka pühapäevase maastikumaratoni 24 km. Täitsa tore nädal oli. Samas terve nädala lõikes jõudsin jooksma vähe. Esmaspäev - olen õhtul rattaga töölt koju sõitnud 10,37 km ajaga 37:17. Teisipäev - omal käel jooksin poolmaratoni õhtupoolikul. Päike paistis ja mingi  12 kraadi oli sooja. Riietuseks olid põlvpüksid ja üliõhuke pikkade käistega jooksusärk. Sel korral panin riietusega mööda. Väljas oli nii tuuline ilm, et käed külmetasid. Kindad oleksin pidanud kätte panema.  Esimestel kilomeetritel jälgisin pulssi ja läks aeglase tempoga üle 165. Mis seal ikka, lõin käega, et ei vaata pulssi ja jooksen. Kuskil 8ndal kilomeetril siiski piilusin, mis kell näitab - 142 bpm. Edasi pulss püsis terve distantsi vältel vist madal. Ma ei vaatanud kella tihti. Nii külm oli, et käelabasid hoidsin enamuse ajast käiste sees.  Jooksu kõige aeglasem kilomeeter oli üheteistkümnes - 6:26 min/k...

Kuna eelmise kuu kokkuvõte läks pikaks ja sai kaheosaline, siis ehk tuleks praegu, võistluste hooajal vahekokkuvõtteid teha. Ei garanteeri, et iga nädal postitan, vastavalt sellele, kuidas aega on - ühe nädala kokkuvõte, kahe nädala kokkuvõte, eks jooksvalt vaatan. Möödunud nädalal väga palju joosta ei jõudnud, neli korda, sellestki jäi ühte päeva kaks jooksu. Küll aga sai palju rattaga sõidetud (tööle ja tagasi koju). Esmaspäev - jooksin poolmaratoni 21,1 km ajaga 1:57:39. Kirjutasin sellest paari sõnaga juba oma  eelmises postituses . Õhtul jalutasin hästi rahulikult 3 km. Teisipäev - hommikul sõitsin rattaga tööle ning õhtul koju tagasi. Kolmapäev - maikuu esimene päev, minul oli pikk tööpäev. Sõitsin rattaga tööle juba kell 7:35 hommikul ning koju tagasi hakkasin sõitma õhtul kell 22:24. Arvata on, et jooksma nii pikal tööpäeval ei jõua. 😊 Neljapäev - hommikul sõitsin rattaga tööle, kuid koju sain õhtul autoga. Reede - lõunal käisin ratta järel E...

Kui ma oma  eelmises postistuses  kirjutasin lahti 1-14.aprilli treeningud, siis selles postituses räägin, mis tegin 15-30. aprillil ning lõpuks võtan kogu kuu kokku. 15-21. aprill Esmaspäev  - läksin hommikul jalgrattaga Elvasse, silmaarstile, 10,4 km. Peale visiiti tahtsin koju tagasi sõita, aga see oli silmatilkade tõttu võimatu. Ere päike ärritas mind (mu silmi) kohutavalt. Mul ei olnud võimalik endale ka autot järele kutsuda. Kõige ohutum tundus koju minna jalgsi, lükates ratast käe kõrval. Läksin läbi metsa, esiteks sain lõigata ning teiseks puud pisut kaitsesid mu silmi selle päikesevalguse eest. Kõndisin siis 9,64 km ajaga 1:45:21, keskmine tempo 10:55 min/km.  Õhtul olid mul silmad juba selginenud ning tegin ühe väikese jooksu - 5,02 km ajaga 28:59. Aeglaseim kilomeeter oli esimene ajaga 6:14 ning kiireim neljas ajaga 5:23. Selle jooksu keskmine tempo oli 5:47 min/km. Kolmapäev  - sõitsin rattaga tööle pikemat teed pidi - 11,05 km. Õht...