Crissi blogi :)

Avastasin, et mu viimasest blogipostitusest on möödas juba üle aasta ja siis oli pooleli alaselja luumurrust taastumise protsess. Võin öelda, et taastumine läks hästi, eks aitasin ka ise sellele võimlemisega kaasa ja sel aastal olen osalenud juba mitmel jooksuvõistlusel. Eelmisel aastal osalesin isegi Tartu Linnamaratoni 10 km võistlusel, aga toona ma kõndisin õega selle distantsi läbi. Eelmisel sügisel (2023) hakkas viimane aasta ülikoolis ja sügissemester oli ikka päris raske töö kõrvalt. Koormused ja enda närvid sain korda otsusega asendada lõputöö kirjutamine  eriala lõpueksamiga, sest eksamiperioodiks oli võimalik puhkust planeerida. Lõputöö eeldas aga pühendumist terve viimane kursus ja see  lihtsalt polnud täiskohaga töö kõrvalt võimalik või oleks saanud võimalikuks läbipõlemise hinnaga. Igatahes kevadel ma oma kolmeosalise eksami ära tegin (esimene osa aprillis, teine ja kolmas osa mais) ja juunikuus lõpetasin Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna infokorralduse er...

Ma kirjutasin oma viimases  postituses  minuga juunikuu alguses juhtunud õnnetusest, mille tagajärjel sain alaselga mõned luumurrud. Kuna tollest postitusest on nüüd juba möödas pikem aeg (sh kukkumisest saab 3. augustil täpselt 2 kuud), siis kirjutan lühidalt, kuidas mul taastumine läinud on. Esimesed nädalad olid ikka vaevalisemad ja ma 2 nädalat ei käinud üldse trepist, 3. nädalast siiski sain (ja julgesin) hakata uuesti trepist üles ja alla käima. Kuigi selliste traumadega peab olema rahulik režiim, siis ei mõelda voodirežiimi ja uuesti liikumine on taastumisel oluline. Juba 20. juunist  (teisipäev) hakkasin ettevaatlikult kõndimas käima kord päevas, esialgu alla kilomeetri, nädala lõpus ning järgneval nädalal tegin juba ühekilomeetriseid kõnde. Juulis jätkasin kõndimisetega ning kuu alguses (04.07) sain füsioterapeudi juurde aja. Lisaks kõndimistele hakkasin iga päev võimlema (mõni üksik päev vahel harva võis vahele jääda, kuid üldiselt olin võimlemise osas väga järj...

Oma viimatises blogipostituses kirjutasin oma teekonnast operatsioonini ning lõikusest endast. Postituse lõpus lubasin, et paari nädala pärast kirjutan taastumisest ( eelmise blogipostituse link ), eks püüan oma lubadust täita. Kahju, et ma endale iga päev märkmeid ei teinud, et kuidas end täna tunnen. Üldiselt on paranemine olnud suurepärane. Kõige raskemad olid ehk esimesed kolm päeva peale lõikust, kui lisaks valudele vaevlesin kõhupuhituse käes. Valuvaigisteid pidin võtma nädala jagu. Püüan selle taastumise nüüd siiski mingis järjekorras kirja panna.  Lõikus oli mul 06. juulil, koju sain 7. juulil (teisipäeval). Puhkasin, sõin ja vaatasin telekat. Kolmapäeval puhkasin samuti südamerahus. Süüa julgesin lõunal juba ise võtta ja enda nõud pesin ise ära. Neljapäeval proovisin juba veidi nõusid pesta. See väsitas ja pidin puhkama. Õhtupoole oli parem olla ja plaanisin jalutada ühe kilomeetri. Jalutasin vähem, sest kõht oli nii hell ja ma väsisin ära. 0,68 km sai kõnnitud ajaga...

Jaanuar algas suurepäraselt, esimesel nädalal tegin iga päev midagi. Kuu lõppes aga sellega, et praktiliselt kaks nädalat ei saanud trenni teha. Jaanuari esimene nädal  - aktiivne iga päev, sai nii joostud, kõnnitud kui ka jõusaalis käidud. Ajakiri  "Jooksja"  tegi mulle pakkumise, et kui võtan ajakirja aastatellimuse saan "Jooksja käsiraamatu" kauba peale. Võtsin pakkumise vastu. Kiidusõnad neile, et meili teel kliendiga nii hästi suhelda oskavad. Vastavad kõikidele küsimustel ja on abivalmid ning viisakad. Minule jäi väga hea mulje töötajatest, tänu kellele ajakiri üldse ilmub. Jaanuari teine nädal  - aktiivsust oli küll vähem kui esimesel nädalal, aga taas sai nii kõnnitud, joostud kui ka jõusaalis käidud. Lisaks soetasin endale talvejooksu jalanõud. Jaanuari kolmas nädal  - nädala alguses kadus lihtsalt käest, nädala teisel pooles siiski kaks korda jooksin ning ühe korra käisin jõusaalis. Jaanuari neljas nädal - viidet pole, sest kokkuvõtet...