Mul on ära joostud järjekordne maraton. Millalgi sirvisin oma blogi ja avastasin, et pean ikka postitusse või selle pealkirja panema ka võistluse kuupäeva. Teatud kokkuvõtteid kirjutades mul endal hea teada. Elu Tee Maraton toimus jaanuari viimasel pühapäeval. Sankt-Peterburgi saabusime reede hilisõhtul, nende aja järgi umbes 23:59 (Eestis oli siis kell alles 22:59). Laupäeval saatsime mu ema ja tädi nende võistlusele mingisugusesse parki, kus nemad läbisid 7 km. Isaga suundusime edasi expossse, et oma stardimaterjalid välja võtta. Expo oli küllaltki väike. Kuna olime päris palju kilomeetreid maha kõndinud, siis parki tagasi läksime bussiga. Sain oma telefoni sätted ka korda, et mul oleks nii kellal kui ka telefonil ees kohalik aeg (et ma hommikul ärkaksin õigeaegselt, mitte tund aega hiljem). Pühapäeva hommikul sai suhteliselt varakult ärgatud. Käisime hommikust söömas, kiire kohvi ja tuppa tagasi. Seal maratoni asjade kott ruttu kokku, seejärel suundusime sellesse kohta, ku
Mu elutempo on viimasel ajal nii kiire, et pole olnud aega isegi augusti jooksuvõistluste kokkuvõtteks. Kirjutan mõlemast jooksust lühikese resümee ( sünonüümisõnastikust leiate selle sõna tähenduse, kui ei tea ). 😉 Kambja jooks Kambja jooksu start oli kl 18 paiku õhtul. Võistlusdistantsil (10 km) oli osalejaid palju vähem kui 5 km rajal. Mina pidin jooksma kaks 5-kilomeetrist ringi. Nö siinpool kruusateed oli rada vastupidi võrreldes I etapiga. Selle maastiku kõige hullem tõus jäeti õnneks välja (see aga ei tähenda, et tõusumeetreid oleks vähe olnud). Riietuseks olid mul maika ja lühikesed püksid ning jalas ühed vanad ja kulunud (pigem) maastikujooksu tossud. Ma alustasin sel raskel rajal jooksmist palju paremini, kui ma eeldasin. Ilmselt lühikesed kodused kiirustrennid olid mu vormi parandanud ka pikamaajooksu jaoks. Esimesed kaks kilomeetrit jooksin tempoga alla 5:30 min/km. Järgmised kaks kilomeetrit läbisin mõlemad juba alla viie minuti. See tundus mulle endale uskumatu, joosta