Crissi blogi :)

Avastasin, et mu viimasest blogipostitusest on möödas juba üle aasta ja siis oli pooleli alaselja luumurrust taastumise protsess. Võin öelda, et taastumine läks hästi, eks aitasin ka ise sellele võimlemisega kaasa ja sel aastal olen osalenud juba mitmel jooksuvõistlusel. Eelmisel aastal osalesin isegi Tartu Linnamaratoni 10 km võistlusel, aga toona ma kõndisin õega selle distantsi läbi. Eelmisel sügisel (2023) hakkas viimane aasta ülikoolis ja sügissemester oli ikka päris raske töö kõrvalt. Koormused ja enda närvid sain korda otsusega asendada lõputöö kirjutamine  eriala lõpueksamiga, sest eksamiperioodiks oli võimalik puhkust planeerida. Lõputöö eeldas aga pühendumist terve viimane kursus ja see  lihtsalt polnud täiskohaga töö kõrvalt võimalik või oleks saanud võimalikuks läbipõlemise hinnaga. Igatahes kevadel ma oma kolmeosalise eksami ära tegin (esimene osa aprillis, teine ja kolmas osa mais) ja juunikuus lõpetasin Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna infokorralduse eriala ja s

Ma kirjutasin oma viimases  postituses  minuga juunikuu alguses juhtunud õnnetusest, mille tagajärjel sain alaselga mõned luumurrud. Kuna tollest postitusest on nüüd juba möödas pikem aeg (sh kukkumisest saab 3. augustil täpselt 2 kuud), siis kirjutan lühidalt, kuidas mul taastumine läinud on. Esimesed nädalad olid ikka vaevalisemad ja ma 2 nädalat ei käinud üldse trepist, 3. nädalast siiski sain (ja julgesin) hakata uuesti trepist üles ja alla käima. Kuigi selliste traumadega peab olema rahulik režiim, siis ei mõelda voodirežiimi ja uuesti liikumine on taastumisel oluline. Juba 20. juunist  (teisipäev) hakkasin ettevaatlikult kõndimas käima kord päevas, esialgu alla kilomeetri, nädala lõpus ning järgneval nädalal tegin juba ühekilomeetriseid kõnde. Juulis jätkasin kõndimisetega ning kuu alguses (04.07) sain füsioterapeudi juurde aja. Lisaks kõndimistele hakkasin iga päev võimlema (mõni üksik päev vahel harva võis vahele jääda, kuid üldiselt olin võimlemise osas väga järjepidev ja seda

Ma pole üle aasta blogisse jõudnud väga kiire elutempo tõttu töö ja ülikooli kõrvalt. Viimati olengi kirjutanud eelmise aasta maikuu maastikumaratoni 24 km  jooksust . Kuigi ma ei teinud postitusi, siis osalesin 2022. aastal veel Rakvere ööjooksul (poolmaraton), Elva Südaööjooksul (10 km), Ülemiste ööjooksul (10 km) ning Ummamuudu liinaüüjuuksul (10 km). Seega, kõik mu möödunud aasta võistlused trehvasid olema ööjooksud. 2023 aasta on kuulutatud liikumisaastaks ning Marathon100 kuulutas välja aasta aega kestva virtuaalse väljakutse, läbida 2023. aastal 2023 kilomeetrit ning seal loevad kõik spordialad (ehk lisaks kõnnile ja jooksule saan jalgrattakilomeetrid kevadel ja suvel ka sinna lisada). Preemiaks on jänese aasta puhul medal, millel on kujutatud jänest. Tundus täiesti vastuvõetav väljakutse, sest aastas on 12 kuud. Kuigi kooli ajal on kiire, siis teadsin, et suvekuudel saan see-eest rohkem liikuda, kuid mingi regulaarsus pidi säilima plaani järgi iga kuu, et realistlikus graafikus

Ma pole jõudnud blogisse väga pika aja jooksul, sest elutempo on olnud töö ja kooli kõrvalt väga kiire. Viimati olen kirjutanud sügisel seoses koroonasse haigestumisega ja linnamaratonil mitte osalemisega. Lõplik taastumine haigusest võttis kuid, sest võhma lihtsalt ei tekkinud ja kõik. Treenitus on olnud küllaltki madal sel aastal.  Ma ei pannud end Tartu Maastikumaratonile varakult kirja, eeldades tööl olemist sel päeval. Kui selgus nii 2 nädalat enne võistlust, et mul on 8. mai vaba päev, siis otsustasin osaleda ning pidin end kahe ja poole nädalaga ajama vormi 24 km jooksmiseks. Registreerides oli meeldiv avastus, et mul oli 30 eurot krediiti mõnel Tartu maratoni üritusel osalemiseks (kuna linnamaratonil ei saanud Covid 19 tõttu osaleda ja olin korraldajatele seda tõestanud, sain oma krediidi ära kasutada ning pidin vaid 10 eurot juurde maksma). See nädal, mis oli 18.04 - 24.04, jooksin neljal korral 5 km, järgneval nädalal leidsin vaid esmaspäeval (5 km) ja teisipäeval (10 km) aeg

Mul oli plaan osaleda Tartu linnamaratonil, tahtsin joosta poolmaratoni. Eriti hea oli asjaolu, et selle kuupäeva ainuke loeng tõsteti koolis kursusekaaslaste soovil laupäevalt reedele (et kaugemalt tulijatele oleks võimalus samal päeval koju naasta, mitte ühe loengu pärast Tartus ööbimisega tegeleda). Mina ei hakanud end maratonile ümber registreerima, otsustasin jätta registreeeringu poolmaratoni peale ning edasi treenida (see loengu otsus sai vastu võetud 19. septembril). Saatusel olid minuga teised plaanid. Mu kodus oli üks vaktsineerimata pereliige koroonasse haigestunud, temaga puutusin kokku laupäeva õhtul, aga ei muretsenud. Kuna olin vaktsineeritud, siis ma ei saanud kuidagi koroonaviirusesse jääda. Ometigi, teisipäeval (21.09, esimene sümptomite päev) ärgates olin väga uimane. Kurtsin lähedastele, et ei saa kuidagi pead otsa. Kuna eelnevalt sai oldud järjest tööl-koolis-tööl, siis ajasin selle koormuse kaela (tööl olles sai veel mõlemal päeval igaks juhuks kiirtest tehtud, tu

Mu elutempo on viimasel ajal nii kiire, et pole olnud aega isegi augusti jooksuvõistluste kokkuvõtteks. Kirjutan mõlemast jooksust lühikese resümee ( sünonüümisõnastikust leiate selle sõna tähenduse, kui ei tea ). 😉 Kambja jooks Kambja jooksu start oli kl 18 paiku õhtul. Võistlusdistantsil (10 km) oli osalejaid palju vähem kui 5 km rajal. Mina pidin jooksma kaks 5-kilomeetrist ringi. Nö siinpool kruusateed oli rada vastupidi võrreldes I etapiga. Selle maastiku kõige hullem tõus jäeti õnneks välja (see aga ei tähenda, et tõusumeetreid oleks vähe olnud). Riietuseks olid mul maika ja lühikesed püksid ning jalas ühed vanad ja kulunud (pigem) maastikujooksu tossud.  Ma alustasin sel raskel rajal jooksmist palju paremini, kui ma eeldasin. Ilmselt lühikesed kodused kiirustrennid olid mu vormi parandanud ka pikamaajooksu jaoks. Esimesed kaks kilomeetrit jooksin tempoga alla 5:30 min/km. Järgmised kaks kilomeetrit läbisin mõlemad juba alla viie minuti. See tundus mulle endale uskumatu, joosta

Käesoleval aastal on Kambja jooksusarjal juba 6. hooaeg. Tegemist on mulle armsaks saanud väikese jooksuvõistlusega Kopsumäel. Ennast saab proovile panna nii 5 km tervisejooksul kui ka 10 km võistlusjooksul. Esimese variandi puhul on start avatud alati kell 18-20. Võistlusjooks hakkab kell 18 (või mõni minut hiljem). Finiš suletakse kell 21:00. Üritusest osavõtt on tasuta ning see on on igal suvekuul ühe teisipäeva õhtul. Tänavune esimene etapp oligi ära 29. juunil. Enda tutvusringkonnast osalesid lisaks minule ja mu vanematele ka mu hea sõbranna Kati. Tema ma meelitasin sellele võistlusele. 😀 Kohale jõudsime kõik piisava varuga. Jooksuriided olime juba kodus selga pannud. Kohapeal polnudki teha muud, kui võtta oma stardinumber ning oodata starti. Sel korral oli võistlusjooksu omadel vaja teha kaks ringi. Tänu sellele oli võimalus esimese ringi lõpus vett juua. Kui start anti, siis (ainult) esimesel kilomeetril oli rada kergem. Kati pani mul kohe eest minema, ise panin mingi mõnesaja