Crissi blogi :)

Suvepuhkuse aitab meeldejäävaks teha see, kui saab reisida. Eriti tore on see, kui saab hobi reisiga ühendada. Peterburis toimus selle külastuse ajal Valgete Ööde maraton. Sellest üritusest tegin juba eraldi postituse, link asub  siin . Esimene päev Buss pidi Tartust väljuma kell 02:30 28. juuni öösel vastu 29. juuni hommikut. Õhtul kodus magada ei saanudki, tunnike ehk teki all pikutada, kuid magama ei jäänud. Tartus ka buss hilines pisut. Kui lõpuks saime bussi peale, lootsin, et jään seal magama. Päris pikk sõit ikkagi ootas ees. Sain küll silmad kinni tukkuda, aga päris magama ei jäänudki. Peale seda, kui piiripunkt sai ületatud, tuli veel suurem uni. Terve buss vist tukkus, sest bussis oli täielik vaikus peale piiri ületamist. Mõni kindlasti ka magas, kuid ise ma  (vist) päris unefaasini ei jõudnudki. Jõudsime linna kohale küllaltki vara hommikul, kohvrid ja kotid saime hotell Asteriasse ära anda, kuid tube polnud lootust enne lõunat kätte saada. Läksime siis unisten

Keskendun siinses postituses võistlusele, reisist endast ehk teen eraldi lühikokkuvõte, muidu läheks jutt liiga pikaks. "Санкт-Петербург. Белые Ночи. Не время спать. Беги!"  -  tegemist on selle ürituse tunnuslausega, eesti keeles - "Sankt-Peterburg. Valged Ööd. Ei ole aega magada. Jookse!" Võistluspäeva hommikul oli äratus väga vara, sest jooksustart oli ettenähtud juba kell 8:00. Ideaalis oleks pidanud hommikusöögiga kell 6:00 juba lõpetama, aga kella kuue paiku hakkasimegi alles sööma. Aeg läks üllatavalt ruttu ja tuli end maratoniks ette valmistada. Kuna teadsin, et lubab pilves ja tuulist ilma, panin lühikeste käistega särgi, mitte maika ning lühikesed püksid. Jooksutossudeks olin kaasa võtnud Adidased, millega olen kodus palju trenni teinud. Mu lemmikud võistlusjalanõud - ühed Mizuno jooksubotased - olid veidi katki läinud. Jalutasime stardipaika ja päike tuli välja. Eriti tore ju! Jäin siis tuulele lootma. Lasime  mu õel ja tädil pakiho