Crissi blogi :)

Oma viimatises blogipostituses kirjutasin oma teekonnast operatsioonini ning lõikusest endast. Postituse lõpus lubasin, et paari nädala pärast kirjutan taastumisest ( eelmise blogipostituse link ), eks püüan oma lubadust täita. Kahju, et ma endale iga päev märkmeid ei teinud, et kuidas end täna tunnen. Üldiselt on paranemine olnud suurepärane. Kõige raskemad olid ehk esimesed kolm päeva peale lõikust, kui lisaks valudele vaevlesin kõhupuhituse käes. Valuvaigisteid pidin võtma nädala jagu. Püüan selle taastumise nüüd siiski mingis järjekorras kirja panna.  Lõikus oli mul 06. juulil, koju sain 7. juulil (teisipäeval). Puhkasin, sõin ja vaatasin telekat. Kolmapäeval puhkasin samuti südamerahus. Süüa julgesin lõunal juba ise võtta ja enda nõud pesin ise ära. Neljapäeval proovisin juba veidi nõusid pesta. See väsitas ja pidin puhkama. Õhtupoole oli parem olla ja plaanisin jalutada ühe kilomeetri. Jalutasin vähem, sest kõht oli nii hell ja ma väsisin ära. 0,68 km sai kõnnitud ajaga...

Kui mul 2019 aasta veebruaris esmakordselt müoom diagnoositi, ei osanud ma sellest esialgu mitte midagi arvata. Arst ütles vaid, et ma tuleks aasta pärast kindlasti kontrolli tagasi, aga kui probleeme tekib, võin alati ka varem tulla. Läksin ära, koduteel mõtlesin, et müoom - ma olen seda sõna kuulnud, aga mis see on. Googeldades ehmatas esimese hooga sõna kasvaja ikka väga ära. Uurisin netist selle kohta edasi ja sain aru, et karta pole mul midagi vaja. See healoomuline kasvaja avastataksegi enamjaolt tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus ultraheliga. Pahaloomuliseks muutumise tõenäosus alla 1 protsendi. Sümptomite puhul on naistel sagedaseimaks kaebuseks väga vererohked päevad. Seda probleemi mul polnud. Müoom oli mul väga väike kah - 2,2*2,4 cm. Internetist selle haiguse kohta uurides jäi silma vaid nii palju, et peale esmaskordset avastamist tasuks minna uuesti kontrolli poole aasta pärast. Elasin siis oma tavalist elu edasi, probleeme polnud. Pikematel jooksudel (marat...

Täiesti uskumatu, aga käesolevast aastast on pool juba läbi saanud. Juunikuus sai enim rattaga sõidetud, natuke sai jalutatud ning jooksma jõudsin samuti mitmel korral. Osalesin kolmel jooksuvõistlusel - Elva südaööjooks (10 km), Suunto 83. virtuaaljooks (21,2 km) ning kuu viimasel päeval Kambja tervisejooksul (peaaegu 5 km). Kuna eraldi postitust neist ei teinud, siis mainin siinses postituses paari sõnaga. 01. - 07. juuni Esmaspäeval jooksin 5 km ajaga 26:52, alustatud sai rahulikult, sest esimese kilomeetri aeg tuli 5:55. Tempot sai tasapisi tõstetud ning viimane km sai joostud juba ajaga 4:56. Keskmine tempo tuli 5:22 min/km, keskmine pulss 171. Teisipäeval jooksin koos isaga Laguja-Illi-Etsaste-Laguja ringi, distants tuli 13,55 km. Läbisime selle ajaga 1:18:12, keskmine tempo 5:46 min/km, minu keskmine pulss 170. Päike paistis ja soe oli, aga tehtud see jooks sai. 😃 Kolmapäev ja neljapäev olid tööpäevad, hommikuti sõitsin rattaga tööle, neljapäeva õhtul tagasi koju....