Crissi blogi :)

Mul on ära joostud järjekordne maraton. Millalgi sirvisin oma blogi ja avastasin, et pean ikka postitusse või selle pealkirja panema ka võistluse kuupäeva. Teatud kokkuvõtteid kirjutades mul endal hea teada. Elu Tee Maraton toimus jaanuari viimasel pühapäeval. Sankt-Peterburgi saabusime reede hilisõhtul, nende aja järgi umbes 23:59 (Eestis oli siis kell alles 22:59). Laupäeval saatsime mu ema ja tädi nende võistlusele mingisugusesse parki, kus nemad läbisid 7 km. Isaga suundusime edasi expossse, et oma stardimaterjalid välja võtta. Expo oli küllaltki väike. Kuna olime päris palju kilomeetreid maha kõndinud, siis parki tagasi läksime bussiga. Sain oma telefoni sätted ka korda, et mul oleks nii kellal kui ka telefonil ees kohalik aeg (et ma hommikul ärkaksin õigeaegselt, mitte tund aega hiljem). Pühapäeva hommikul sai suhteliselt varakult ärgatud. Käisime hommikust söömas, kiire kohvi ja tuppa tagasi. Seal maratoni asjade kott ruttu kokku, seejärel suundusime sellesse kohta, ku...

Keskendun siinses postituses võistlusele, reisist endast ehk teen eraldi lühikokkuvõte, muidu läheks jutt liiga pikaks. "Санкт-Петербург. Белые Ночи. Не время спать. Беги!"  -  tegemist on selle ürituse tunnuslausega, eesti keeles - "Sankt-Peterburg. Valged Ööd. Ei ole aega magada. Jookse!" Võistluspäeva hommikul oli äratus väga vara, sest jooksustart oli ettenähtud juba kell 8:00. Ideaalis oleks pidanud hommikusöögiga kell 6:00 juba lõpetama, aga kella kuue paiku hakkasimegi alles sööma. Aeg läks üllatavalt ruttu ja tuli end maratoniks ette valmistada. Kuna teadsin, et lubab pilves ja tuulist ilma, panin lühikeste käistega särgi, mitte maika ning lühikesed püksid. Jooksutossudeks olin kaasa võtnud Adidased, millega olen kodus palju trenni teinud. Mu lemmikud võistlusjalanõud - ühed Mizuno jooksubotased - olid veidi katki läinud. Jalutasime stardipaika ja päike tuli välja. Eriti tore ju! Jäin siis tuulele lootma. Lasime  mu õel ja tädil pakiho...