Crissi blogi :)

Selle aasta mai jääb mulle ilmselt kauaks meelde - sai palju trenni tehtud, kahel võistlusel osaletud, valus kukkumine üle elatud ning matemaatika riigieksam ära tehtud. Kuu esimesest nädalast ma kirjutasin juba  siin  ning lehekuu teise nädala kokkuvõtet saab lugeda  siit . 12. mail osalesin tädiga  Tartu maastikumaratonil . Läbisime kõndimise-sörgi seguna 24 km ajaga 3:09:53. Kuu kolmandast nädalast kirjutasin samuti kokkuvõtte, mille link asub  siin . Nädala lõpus võtsin osa  Riia maratonist  - 42,2 km ajaga 4:11:27 (kogu maa ajaga 4:13:58 - 2 minutit, et jõuda stardikoridoris oma kohast stardijooneni). Ilm oli väga soe, aga joogipunkte oli õnneks piisavalt. Oleksin selle maratoni suutnud isegi kiiremini läbida, kui poleks olnud seda õnnetut kokkupõrget ratturiga. Kuna selle õnnetuse tagajärjel pidin olema kaks nädalat rajalt eemal, siis polnud mõtet nädala kokkuvõtteid kirjutada. Siiski,  selles postituses , kus kirjutasin...

HOIATUS! Siin postituses olevad pildid võivad olla  (üli)nõrganärvilistele inimestele häirivad! Nagu mu lugejad ilmselt isegi mäletavad, siis  Riia maratonil  oli mul üks päris valus kukkumine. Ometigi, jooksin maa lõpuni. Leidsin Sportfotost hiljuti endast päris jubeda foto, haav põlvel tundub nii värske, et kukkumisest ei saanud olla palju möödas. Mind üllatas, et olen pildil näost kui vähk - mul pole õrna aimugi, kas oli see kuumusest või kukkumisest või ehk mõlemast. Järgneva pildi peal olen küll haavatud, aga samas pole kõige hullem. Ilmselt on tol hetkel enesetunne veidi parem olnud. Lisaks näeb siin seda, kui mustaks see kukkumine mu tegi. Ometigi, suutsin lõpetada maratoni heatujuliselt. Maratonilahingu võitnud veteran õhus lõpusirgel. 😃 Riia maratoni jooksin pühapäeval, põlv tegi valu juba samal päeval. Käsivars aga ei andnud endast valuga märku ja jäi ehk seetõttu õigeaegselt vajaliku tähelepanuta. Miks ei tulnud ma maratonijärgs...