Crissi blogi :)

Keskendun siinses postituses võistlusele, reisist endast ehk teen eraldi lühikokkuvõte, muidu läheks jutt liiga pikaks. "Санкт-Петербург. Белые Ночи. Не время спать. Беги!"  -  tegemist on selle ürituse tunnuslausega, eesti keeles - "Sankt-Peterburg. Valged Ööd. Ei ole aega magada. Jookse!" Võistluspäeva hommikul oli äratus väga vara, sest jooksustart oli ettenähtud juba kell 8:00. Ideaalis oleks pidanud hommikusöögiga kell 6:00 juba lõpetama, aga kella kuue paiku hakkasimegi alles sööma. Aeg läks üllatavalt ruttu ja tuli end maratoniks ette valmistada. Kuna teadsin, et lubab pilves ja tuulist ilma, panin lühikeste käistega särgi, mitte maika ning lühikesed püksid. Jooksutossudeks olin kaasa võtnud Adidased, millega olen kodus palju trenni teinud. Mu lemmikud võistlusjalanõud - ühed Mizuno jooksubotased - olid veidi katki läinud. Jalutasime stardipaika ja päike tuli välja. Eriti tore ju! Jäin siis tuulele lootma. Lasime  mu õel ja tädil pakiho...

Tuleb teha kokkuvõte valmis sellest maratonist, mis algas suurepäraselt ning millest kujunes hetkeseisuga mu elu raskeim maraton. Tegemist küll oli mu elu teise maratoniga, kuid see oli tõesti raske ja samas täis elamusi ja emotsioone seinast seina - selle jooksu ajal sain tunda nii rõõmu, kurbust kui ka hetkelist viha. Püüan siis nüüd jutustada päris algusest. Laupäev Kuna start pidi olema pühapäeva hommikul, siis kohale sõit algas juba laupäeval. Võtsime hommikul Elvast mu tädi ja  Kati  peale ning asusime Läti poole teele. Tegime Siguldas väikese vahepeatuse ja sõime sealses Milly kohvikus kõhud nii täis, et kõht sel päeval rohkem tühjaks ei läinudki. Siguldas kõndisime maha 4,5 km. Edasi suundusime Riiga, kohale jõudes panime asjad hotelli ära ning seejärel kõndisime võistluskeskusesse stardimaterjale välja võtma. Sealt sai päris hea suure kilekoti pakihoiu jaoks, kilekoti sisse saab panna ka järgnevatel võistlustel  enda isikliku koti ning tead, et riided/a...