Mul oli päris raske nädal, jooksma jõudsin vähe, kord tundus, et põlvel on juba parem, siis jällegi oli tagasilöök ja valus. Mulle endale tundub, et kõige halvemini mõjuvad põlvele tööpäevad. Pean kaupluses kaupa välja panema, sh alumistele riiulitele, ilmselt see tekitabki tagasilööke. Lohutan ennast sellega, et 22. juunist hakkab kahenädalane puhkus.
Esmaspäev - hommikul kaheksa paiku sõitsin rattaga tööle (10,37 km ajaga 32:52) ning õhtul poole kümne kandis koju tagasi (10,36 km ajaga 37:07).
Teisipäev - hommikul vara jällegi rattaga tööle (10,36 km ajaga 33:35). Sel korral sain õhtul autoga koju tagasi.
Kolmapäev - lõunal käisin ratta järel, sõitsin 10,39 km ajaga 34:27. Hiljem tegin kodus väga rahuliku jalutuskäigu 6,24 km ajaga 1:30:53. Õhtul hilja jooksin 4,04 km ajaga 25:25. Keskmine tempo 6:18 min/km. Põlv vist ei valutanud, aga samas tundsin seda. Keskmiseks pulsiks sain 154. Veidi enne südaööd jalutasin veel koeraga ühe kilomeetri. 😊
Neljapäev - hommikul kohe peale ärkamist jooksin soojenduseks kaks kilomeetrit ja mõlemad kilomeetrid suutsin läbida alla kuue minuti (5:47 ja 5:38). See oli väga positiivne, eks jahe õhk aitas kaasa, aga põlv laskis joosta. See tegi tuju heaks ja andis Peterburi maratoni jaoks uut lootust. Kokku jooksin hommikul 2,04 km ajaga 11:40, keskmine tempo 5:43 min/km, keskmine pulss 163.
Õhtul seitsme paiku üritasin väikese peniga jalutada. Kuna äikesepilv lähenes, tuli leppida ühe kilomeetriga.
Õhtul kell 22:30 läksin isaga jooksma, kasutasime äikesevihmade vahelist hetke. Joostud said 5,07 km ajaga 29:47, keskmine tempo 5:52 min/km. Kui esimesed neli kilomeetrit jäid sinna 5:50 kanti, siis viimane sai joostud ajaga 5:23. Nägime, et pilv läheneb. Nii kui joostud sai ja autosse istusime, hakkaski vihma uuesti sadama. Viimase kilomeetri kiirus mu põlvele väga ei meeldinud, aga mul ei jäänud muud üle, sest ei tahtnud tormi kätte jääda. Selle päeva jooksudega võis siiski rahule jääda. 😊
Muideks, neljapäeval registreerisin end Lahemaa käimismaratonile, mis toimub 7. juulil. Võtsin täismaratoni, et näeks võimalikult palju seda kaunist loodust. Samal ajal toimub ka käimise maailmakarika etapp Lahemaal. Kuna ma osalen elamusmaratonil, mitte maailmakarika etapil, siis mina võin teha selle läbi sörk-matkana ilma, et peaksin disklahvi saama. Mina lähen elamust saama. Lahemaa elamusmaratoni kohta leiab infot siit.
Reede, laupäev ja pühapäev - hommikul rattaga tööle ning õhtul rattaga koju tagasi. Pühapäeva õhtul tegi põlv tööl kerget valu ja oli hell, emotsionaalselt kurb värk. Tööpäevad põhjustavad tagasilööke, vabadel päevadel on kergem. Uuel nädalal pean üle elama kolm järjestikust tööpäeva ja siis saan puhkama. Loodan väga, et pean vastu Peterburi jooksumaratonil (Lahemaal ka, aga toda võtan kergemalt, ehk teen kaunimastest kohtadest telefoniga paar piltigi).
Möödunud nädalal jooksin ainult 11,5 km ja kõndisin 8,42 km. See-eest rattaga sai maha vändatud 104 km. Loodan, et see rattaga tööle käimine aitab mingilgi määral kaasa vormi hoidmisele.
Uue nädala (st nüüdseks juba käesoleva nädala) reedel ootab mind ees Elva südaööjooks. Rada ei pidanud olema kerge. Enda hetkevormiga mingit aega taga ei aja (kuigi alla tunnigi oleks ikkagi äge), lähen ehtsat ööjooksu elamust saama. Jooksukilomeetreid peaks samuti sel nädalal tulema rohkem kui eelmisel.
Jooksmiseni! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar