Jälle on üks nädal läbi saanud ja uuski juba poole peal. Möödunud nädalal jõudsin juba mõnel korral jooksma - distantsid olid lühikesed ja aeglased, aga kuidagimoodi peab ju uuesti alustama.
Esmaspäev - kuna niisama põlve ei tundnud otsustasin joosta 3 km. Jooksin aga 2,16 km ajaga 13:54, keskmine tempo 6:27 min/km, pulss 142. Pidin varem lõpetama, sest rajal lõi korraks põlve terava valu ja see ehmatas ära (sellist tuikamist oli juba enne, aga sellele tähelepanu ei pööranud).
Teisipäev - hommikul sai korra Tartus käidud ja siis hiljem Elvast võtsin oma ratta ja sõitsin koju 9,2 km ajaga 40:24. Kruusateid pidi koju lühem maa kui 10 km, ometigi väntan aeglasemalt, kui see 10,37 km asfaltit pidi (500 meetrit kruusateed viimasel). Kodus jõudsin veel aeglaselt jalutada - 3,06 km ajaga 41:28. Hilisõhtul, kui kell oli juba 10 läbi, läksin jooksma. Plaanisin joosta vaid 1,5 km ja täpselt nii tegingi. Ajaks sain 10:03, keskmine tempo 6:42 min/km, keskmine pulss 148.
Kolmapäev - hommikul seitsme paiku läksin rattaga tööle - 10,38 km ajaga 32:08. Õhtul 8 paiku hakkasin koju tagasi sõitma - 9,45 km ajaga 35:38. Koju näitab kilomeeter vähem, sest isa oli koeraga vastu jalutanud ning viimase kilomeetri siis kõndisin.
Kell 21:10 läksin veel ühte lühikest otsa jooksma - 1,52 km ajaga 09:45, keskmine tempo 6:34 min/km ja pulss 152.
Neljapäev - järjekordselt hommikul 7 paiku rattaga tööle - 10,37 km ajaga 33:18 ning õhtul väntasin koju tagasi - 10,36 km ajaga 34:56. Kodus ajasin jooksuriided selga ning jooksin 2,02 km ajaga 12:25. Keskmine tempo sel korral juba 6:09 min/km (ja pulss 155), see andis enesekindlust juurde ja tundus, et tasapisi asjad arenevad paremuse suunas.
Reede - sel hommikul oli vaja minna tööle teise rattaga, sest enda ratta jätsin õele. Õeraasul on täitsa oma tip-top ratas ka olemas, aga minu oma on veidi kiirem. Võtsin siis kuurist ühe seisnud ratta, kummid olid ilusti täis ja hakkasin sõitma. Ratas tegi asfaltil imelikku häält, aga ma ei saanud aru miks. Sain selle rattaga vändata 0,76 km ja siis käis äkki üks kõva pauk. Ratta tagumine rehv lõhkes. Läksin siis selle katkise rattaga koju tagasi ja pidin hakkama oma rattaga sõitma.
Nüüd olin juba sunnitud kiiresti sõitma, et tööle mitte hilineda ning nii see 10,34 km maha väntasingi ajaga 28:02 (keskmine 2:43 min/km, tavaliselt mul see üle 3 minuti). Üldse selle sõidu ajal sain jalgrattasõidus uue 10 km isikliku rekordi - 26.35. 😃 Õhtul läksin koju tagasi juba palju rahulikumas tempos - 10,37 km ajaga 36:54. Jooksma reedel ei läinud, et jalad pisut puhkust saaksid. Need 12-tunnised tööpäevad (lõuna maha võtta, siis tegelikult 11-tunnised) olin ju päev otsa jalgadel olnud lisaks rattasõitudele. Neljal eelneval päeval olin lühikesi otsi pealegi jooksnud. Laupäeval plaanisin natuke pikemat kui 2-kilomeetrist otsa ja tundus mõistlik mõte, lasta jalgadel (st jooksulihastel) veidi puhata selleks.
Laupäev - eesmärk oli joosta 5 km, sain sellega hakkama, aga polnudki see nii kerge enam ühti. Ma jooksin üliaeglaselt, põlv ei valutanud, aga sellist tuikamist aeg-ajalt esines ning olin sunnitud hoidma väga rahulikku tempot. Kokku jooksin 5 km ajaga 34:25 (kilomeetrite ajad järjest tulid 6:39; 6:44; 7:04; 7:03 ja 6:54). Keskmine tempo 6:53 min/km ja pulss 146. Isegi maksimumpulss ei läinud nii aeglase jooksuga väga kõrgele - 164 lööki minutis. Ma ei tea, kas olen üldse kunagi varem jooksnud kilomeetrit üle seitsme minuti, kuid sel korral läks nii. Selle jooksu lõppu jäi üks väike laskumine enne kodu teeotsa, minu jaoks oli tegu raskeima kohaga, põlvele absoluutselt ei sobinud see alla jooksmine. Tegin selle mingil teosammul siiski ära, aga raske ja vaevaline oli. Küngastest üles joosta saan, aga tagasi joosta veel paraku mitte (või noh saan, aga koos valu ja vaevaga). Kes peab jooskma 42,2 km 30. juunil Peterburis?
Pühapäev - järjekordselt oli tööpäev, kell pool kümme hommikul sõitsin siis 10,36 km ajaga 34:02 ning õhtul väntasin koju tagasi 10,38 km ajaga 38:46. Jooksmas ei käinud.
Möödunud nädalal jooksin vaid 12,21 km ning kõndisin hädised 3,06 km. Jalgrattaga sai see-eest päris korralikult sõidetud - 92,69 km (kõigi kolme ala peale kokku siis 108 km).
Mulle teeb mu lõplik paranemine juba muret, sest maraton on juba ülejärgmisel nädalal. Enne tuleb veel Elva südaööjooks 21.juunil, kus lootsin enda kohta kümnes kilomeetris head aega joosta (alla 50 minuti), kuid hetkesisuga näivad asjad lootusetud. Tundub isegi hea, kui mõlemad võistlused lihtsalt läbi suudan teha. 10 km teen ma ära iga kell, nii palju põhja mul on, kuid just maratoni ees on hirm. Ideaalis oleksin Riiast nädalakese taastunud ja siis uue hooga hakanud Peterburiks valmistuma. Nüü on aga seis selline, et valmistus praktiliselt puudub ja järgmine maraton on ukse ees. Kahju, et eesootaval vene võistusel puudub poolmaratoni distants...
Hoidke mulle lihtsalt pöialt, et põlv saaks juuni lõpuks korda ja ma saaksin oma maratoni Peterburis ikkagi ära joosta.
Jooksmiseni! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar