Otse põhisisu juurde

Kambja jooksusarja III etapp (10.08.2021) ja Ülemiste ööjooks (14.08.2021)

Mu elutempo on viimasel ajal nii kiire, et pole olnud aega isegi augusti jooksuvõistluste kokkuvõtteks. Kirjutan mõlemast jooksust lühikese resümee (sünonüümisõnastikust leiate selle sõna tähenduse, kui ei tea). 😉

Kambja jooks

Kambja jooksu start oli kl 18 paiku õhtul. Võistlusdistantsil (10 km) oli osalejaid palju vähem kui 5 km rajal. Mina pidin jooksma kaks 5-kilomeetrist ringi. Nö siinpool kruusateed oli rada vastupidi võrreldes I etapiga. Selle maastiku kõige hullem tõus jäeti õnneks välja (see aga ei tähenda, et tõusumeetreid oleks vähe olnud). Riietuseks olid mul maika ja lühikesed püksid ning jalas ühed vanad ja kulunud (pigem) maastikujooksu tossud. 

Ma alustasin sel raskel rajal jooksmist palju paremini, kui ma eeldasin. Ilmselt lühikesed kodused kiirustrennid olid mu vormi parandanud ka pikamaajooksu jaoks. Esimesed kaks kilomeetrit jooksin tempoga alla 5:30 min/km. Järgmised kaks kilomeetrit läbisin mõlemad juba alla viie minuti. See tundus mulle endale uskumatu, joosta Kopsumäe radadel sellise kiirusega. See andis enesekindlust juurde, et joosta laupäeval Ülemiste ööjooksul selle aasta parim 10 km jooks.

Viies ja kuues kilomeeter andsin miskipärast tempos pisut järele (5:20 ja 6:01 km ajad), 6. kilomeetri aeg just ei rõõmustanud mind. Ülejäänud kilomeetrid tulid õnneks taas alla viie minuti kilomeetri kohta (v.a 9. kilomeeter ajaga 5:05). Selle võistluse ajal sai korraks vett juua teisele ringile minnes. Mäletan, et natuke kallasin endale vett selga ja pähe ka. Ametlikult lõpetasin ajaga 00:48:46,0. Sellel rajal alla 50 minuti joosta on väga hea tulemus. Kuigi võistlusdistants on ametlikult 10 km, siis reaalsuses tuli maa pisut lühem - minu kella andmetel 9,42 km. Olin esimene naine ning oma vanuseklassis samuti esimene. Sellel üritusel saavad iga vanuseklassi 3 parimat medali kaela. Mainin ära, et olin oma vanuseklassis ainukene ning sel distantsil naisi osaleski vaid 6 (mehi 15). 😃


Ülemiste ööjooks

Kui Kambja jooks oli selline pisem võistlus, siis Ülemiste ööjooks oli minu jaoks käesoleval aastal toimuv esimene suurem võistlus (üle 750 osaleja). Nn enda pundi omadest pidid osalema lisaks minule mu vanemad ja tädi (viimane elab Ülemistele lähedal). Mina oma vanematega jõudsin Ülemiste ette ajaliselt palju varem kui tädi. Ootasin, kui vanemad tegid oma testi ära, seejärel võtsime stardimaterjalid välja. Särgi valimise kõik oranži, mitte sinise (tädi võttis mõlemat värvi ehk ostis teise särgi juurde). Enne võistlust käisime veel Lido kohvikus söömas. Isa otsustas, et tema siiski oma jala pärast ei jookse. Mina läksin stardikoridoris ettepoole ja asusin jooksma esimese stardi ajal. Esimesed mõnisada meetrit oli ikka väga kitsas. Esimese kilomeetri aeg tuli ka 5:25. Õnneks teisest kilomeetrist sai jooksma hakata. Rajal oli elamuspunkt elamuspunkti otsa. Oli nii tantsijaid, lauljaid kui ka lasti lihtsalt muusikat. Kõik see hoidis jooksurütmi hea. Esimesel ringil vaatasin lisaks tempo hoidmisele ikka raja äärde ka. Teise kilomeetri aeg tuli 4:38, kolmanda 4:47, neljanda 4:37 ja viienda 4:34 min/km. 

Kuna teisele ringile minekuks oli juba rada selge, siis otsustasin täielikult tempole keskenduda ja ega ma siis väga enam neid elamuspunkte tähele pannudki. Kuna mu vorm oli hea, siis tekkis isikliku uue rekordi lootus. Teise ringi algusosas sai juua ka. Kõikide lauade juurest hõigati muudkui "Vesi!" ja "Vesi!." Leppisin olukorraga, et spordijooki pole. Veidi vett kallasin endale selga ka. (Väljas oli jooksmiseks maika ja lühikeste pükste ilm. Mul oli seljas aga kohustuslik ööjooksu särk lühikeste käistega ning jalas põlvpüksid. Tossudeks olid ühed Pegasused, millega mul on asfaltil väga mugav joosta ja tempot teha). Joogipunktis kuskil keskel pakuti siiski Cocat ka, aga ma ei hakanud aega raiskama sellele, et paar sammu tagasi astuda. 

Teisel ringil tulid kilomeetri ajad järjest alates kuuendast 4:44; 4:35; 5:02 (selle ajaga ma polnud rahul); 4:22 ja 4:13 min/km. Kõige meeldivam oligi joosta kahte viimast kilomeetrit, väga mugav sirge. Distantsi lõpetasin ajaga 47:04 (sh netoaeg 46:41). Mina arvasin veel üle tunni aja peale finišeerimist, et isiklikust rekordist jäi mõnikümmend sekundit puudu. Küll oli aga veelgi hiljem hea tõdeda, et isegi brutoaeg oli uus isiklik rekord. Mina võisin oma jooksuga igati rahule jääda. Oma vanuseklassis sain 11. koha (168 osaleja seast), olin 23. naine (334 hulgast) ning üldarvestuses sain 185. koha (761 võistlejat).






Kui olin medali kaela saanud, võtsin oma asjad pakihoiust ning läksin tribüüni äärde, et oodata ja näha ema ning tädi lõpetamist. Üllatus oli suur, kui ema oli juba ees oma veriste põlvedega. Ta oli teise ringi algusosas õnnetult kukkunud (ema oli mingisugust esmaabi ka sealsamas kohe saanud). Jälgisin siis raja ääres seda, kuna tädi tuleb. Varsti ta tuligi ning tema oli samuti nii oma jooksu kui ka üritusega rahul. Ema läks vaikselt autoni, kuni meie veel mõne pildi tegime. Peagi hakkasime vanematega kodu poole tagasi suunduma. Ema seisund oli aga kehvemaks läinud ning öösel Tartu jõudes viisime ta EMO-sse. Haiglas selgus tõsiasi, et tal on kolm luumurdu. Seega mu armas ema jõudis Ülemiste ööjooksult koju kolme kipsiga.

Kuigi minul ja tädil läks "Neptunas Eesti Ööjooks - Tallinn (Ülemiste) 2021" väga hästi, siis vanematest on kahju. Nemad sõitsid Tallinnasse vaid särgi järele. Isa ei saanud suuremal võistlusel osalemisrõõmu tundagi ja kuigi ema sai seda melu esimesel ringil kogeda, siis kukkumine pani sellele kogemusele põntsu.

Minul on aga järgmine võistlus Tartu linnamaraton. Kuigi tegemist on mu kooli nädalavahetusega ja enamjaolt hakkavad laupäevased loengud juba kell 9 hommikul, siis just 2. oktoobril algab mu koolipäev alles kell 15.15 (lõpetasin hiljuti eesti keele konspekti läbitöötamise ja sain teada, et kellaaegadele ei kirjutata vahele koolonit, vaid punkti (arvutid ja digitaalkellad näitavad samuti selle reegli vastu)). Ma mõtlesin pikalt, kas joosta maraton (et saada järjekordne Finišeri särk) või 21,1 km. Lõpuks otsustasin viimase kasuks, sest mul jääks peale võistlust liiga vähe aega, et end kooli jaoks korda teha. Pealegi maraton ehk kurnaks mu liiga ära ja ma ei suudaks loengus kaasa mõelda. Kuna oktoobri algus pole enam kaugel, siis treenin end poolmaratoniks. Teen nii pikki jookse (10-15+km) kui ka lühikesi lõike kiirendustrennina (2-4 km).

Jooksmiseni! 😉

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu tellimused Aliexpressist 2014-2016

Panen siia pildid väikese selgitusega toodetest, mis olen ostnud. Pildid panengi konkreetselt enda asjadest, nii nagu nad kätte sain. Mu kõige esimene proovitellimus oli 16.mail 2014. Tellisin 6.35 eurot maksva siidise vööga kleidi S suurus. Minu mõõdud ongi XS/S (rohkem XS). See oli mulle paraku tiba suur ja ebaõnnestunud ost. Seda kleiti mul enam pole alleski. Nüüd oma aliexpressi lehelt vaadates näen, et olen tellinud samal päeval kaks kleiti. Tellisin ka ühe kollase suvekleidi, maksis 7,09 eurot, samuti S suurus. See oli üks mu lemmikkleite. Panen nüüd ka paar pilti, kus mul on see kleit seljas. :) Sellest kleidist ma jäin ilma, sest juhtus üks tobe õnnetus. Maal trügivad ikka sügisel rotid kappi, mu lemmik kleit oli mingi kurja roti poolt nii katki näritud, et pidin ära viskama. Seda toodet seal enam müügil pole ka, muidu telliks uue, vb sinise, sest tumesinine tundus ka väga ilus. Ma olen sel esimesel korral prooviks kohe mitu asja tellinud, tellisin

Kauneid kohti Eestimaal (Põhja-Eesti ümbrus)

Kuna ma käisin juuli lõpus/augusti alguses meie kodumaa kaunites paikades, siis otsustasin teha sel teemal siia blogisse ühe postituse. Nii mõnigi koht oli minu jaoks täiesti uus. Käesoleval aastal on "Puhka Eestis" eriti teemas. Kusjuures meil saab puhata küll. Siin postituses mainitud kohtades  käisime kolme päeva jooksul (aitäh mu  tädile , kes mind neisse kohtadesse sõidutas). Teksti tuleb siin vähe, pilte palju (fotod on tehtud tavalise nutitelefoniga). Esimesel päeval külastasime Jägala juga. Kusjuures mina polnud seal varem käinud. Tegemist on looduslikult ilusa vaatamisväärsusega. Samas jalutamist on seal vähe, vähemalt mulle tundus vaid üks pisike rajake olevat. Kui olime juga, sh jõge, piisavalt imetlenud, läksime vaatama 5 km eemal asuvat Linnamäe hüdroelektrijaama. Õhtupoole jalutasime Kadrioru pargis, sh roosiaias. Park ja roosiaed on mõlemad nii ilusad, et muudkui pildista ja imetle.  Teisel päeval k

Teekond elu esimese operatsioonini ning operatsioon ise (laparoskoopia)

Kui mul 2019 aasta veebruaris esmakordselt müoom diagnoositi, ei osanud ma sellest esialgu mitte midagi arvata. Arst ütles vaid, et ma tuleks aasta pärast kindlasti kontrolli tagasi, aga kui probleeme tekib, võin alati ka varem tulla. Läksin ära, koduteel mõtlesin, et müoom - ma olen seda sõna kuulnud, aga mis see on. Googeldades ehmatas esimese hooga sõna kasvaja ikka väga ära. Uurisin netist selle kohta edasi ja sain aru, et karta pole mul midagi vaja. See healoomuline kasvaja avastataksegi enamjaolt tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus ultraheliga. Pahaloomuliseks muutumise tõenäosus alla 1 protsendi. Sümptomite puhul on naistel sagedaseimaks kaebuseks väga vererohked päevad. Seda probleemi mul polnud. Müoom oli mul väga väike kah - 2,2*2,4 cm. Internetist selle haiguse kohta uurides jäi silma vaid nii palju, et peale esmaskordset avastamist tasuks minna uuesti kontrolli poole aasta pärast. Elasin siis oma tavalist elu edasi, probleeme polnud. Pikematel jooksudel (marat