See oli võistlus, mida väga ootasin. Eelmise aasta Jelgava ööjooksust olid mul ainult väga head mälestused. Jooksin seal oma isikliku 10 km rekordi ning seal joostud rekordi suutsin ületada käesoleva aasta 28. nädalal ühel kodusel treeningul. Mäletan, et selle (Jelgava) jooksu ümber oli korralik melu ja osalejaid väga palju.
Kuna ööjooksu start pidi antama alles kell 22:00, siis polnud meil vajadust kodust liiga vara liikuma hakata. Teel Jelgavasse tegime selle ilusa ilmaga Siguldas vahepeatuse, jalutasime Krimulda mõisas asuvasse Milly kohvikusse ning olles seal piisavalt aega veetnud, jätkasime teekonda Jelgava suunas.
Kui Jelgavasse kohale jõudsime, asjad motelli ära panime, siis suundusimegi ära võistluskeskusesse. Võtsime oma stardimaterjalid välja ära ning otsisime söögikoha üles. Pärast toitumist jalutasime võistluskeskusse tagasi ning tegime seal aega parajaks kuni stardini. Rahvast oli Jelgavas rohkem kui inimesi. Juba tund aega enne starti oli tualettpaber kõikidest WC-dest otsas ja ei näinud, et keegi oleks juurde toonud. Kummaline, et kui teavad, et mitutuhat inimest tuleb korraga platsile, siis kaheksasse WC-sse panna igasse kabiini vaid üks rull. See oli esimene negatiivne asi selle ürituse juures käesoleval aastal.
Igatahes, läksin veidi varem juba stardikoridori poole. Enne koridori sisenemist tegime veel paar pilti.
Stardikoridoris seistes vaatasin, et mingi aeg tulid ka tempomeistrid seisma, vaatasin, et 1:50 õhupall on taga (imestasin küll, et ainult üks oli õhupalliga) ning 1:40 õhupalle nägin ees, endast mitte liiga kaugel. Vaatasin silla pealt voolavat rahvamassi, kes muudkui tulid stardinumbritega ja oli tunne, et neil ei tulegi lõppu. Kui stardini oli jäänud nii 2 minutit, siis äkki märkasin, et ühed on veel 1:50 õhupallidega ja minust eespool,umbes seal, kus enne olid 1:40 tempomeistrid, viimased olid märkamatult edasi liikunud. Ma siiski enda kohta enam ei vahetanud, sest ei tahtnud hakata inimeste vahel trügima.
Peagi anti stardipauk ning hakkasime jooksma. Tee läks küll kohe laiaks, aga rahvast oli ikkagi väga palju ning võistlusjooksul tuli esimese kilomeetri ajaks 5:21. Ma olin pannud selga lühikeste käistega Tallinna maratoni särgi, alguses plaanisin maikaga joosta. Kuna mingi poolteist tundi enne starti tuli kerge vihm, siis otsustasin käistega särgi kasuks. Paraku see polnud kõige parem valik, sest õhk jäi soojaks ning joostes hakkas kohe palav. Ootasin joogipunkti, et saaks end kasta kui ka spordijooki ehk juua.
Esimene joogipunkt tuli juba mõne kilomeetri pärast, paraku pakuti seal ainult vett. See esimene teeninduspunkt oli ühtlasi ka teine joogipunkt ringil, sest tagasi joostes saime teiselt poolt vett. Kastsin end ning jõin. Kilomeetri ajad olid küll alla viie minuti, aga paraku sinna 4:50, mitte 4:40 kanti, lootsin, et suudan mingi aeg siiski tempot pisut tõsta.
Saime joosta suure maantee peal, siis läbi mingi lossihoovi ning mingi aja pärast taas suurel maanteel. Ringi peal oli ka kolmas joogipunkt (mõnes mõttes oli see küll teine, sest esimene oli kaks ühes) ning seal sain kerge pettumuse osaliseks, ainult vesi. Endal mul ei olnud mingit lisajooki kaasas, vaid geel, mida hoidsin teise ringi jaoks.
Kuna sel jooksul anti korraga nii 5 km, 10 km kui ka poolmaratoni start, siis teisele ringile minna oli palju mõnusam. Rahvast oli palju vähem, ning terved suured maanteed olid sinu päralt. Mööda jooksmiseks polnud vaja trügida, oma tempos läksin, mõned püüdsin kinni ning paraku mõned (enamjaolt sportliku kehaehitusega mehed) jooksid ka minust mööda, kuid nende välimust nähes olekski tundunud imelik, kui nad ei teeks jooksus noortele naistele ära. 😃
Teisel ringil oli see hea, et päike oli loojunud ning õhk jooksmiseks mahedamaks läinud. Teise ringi alguses sõin ära oma geeli ning kuna õhk külm kah veel polnud, siis joogipunktides kastsin ennast, et jõudu saada.
Kuskil 16 kilomeetril tundsin väsimust jalgades ja mõtlesin, et ma ei tohi poolmaratonis küll haamrit saada, ma pean sügisel ju maratoni olema võimeline läbi jooksma. Õnneks ma haamrit siiski ei saanud Jelgavas, kuulasin viimased kilomeetrid Endomondost pingsamalt oma läbitud kilomeetrite aegu ning tekkis väike lootus, et äkki ikkagi suudan joosta poolmaratonis uue isikliku (ametliku!) rekordi. Kui 21 km sai täis, siis reaalsus oli see, et finišisse oli rohkem kui 100 meetrit. Otsustasin tabloolt vaadata, kas äkki ikka tuleb aeg 1:43:00 ära, finišisse jõudes oli tablool ees ajaks 00:00:00. Ehk teadsin vaid Endomondo järgi oma aega, jooksin Jelgava poolmaratoni läbi ajaga 1:43:48. Üle finišijoone joostes sel aastal polnud Jelgavas ergutustüdrukuid. Eelmisel aastal oli ning minu meelest andis see üritusele särtsu juurde.
Sain mingi kilekotikese ning jõudsin juba mõelda, kas medalit sel jooksul ei antagi. Keegi ikka tuli ja pani siis medali kaela mulle. Tean paraku, et neil oli medalijagamisega probleeme, nad polnud kogu aeg kohal ning üks mu lähedane, kes hiljem lõpetas, jäi medalist ilma.
Vaatasin oma kotikest ning nägin seal kaerahelveste pudru pakki ning vett (õun ja mingi kehakoorija vms oli ka), jogurtit polnud. Pärast jooksu oli esimene võistlus selles sarjas, kus jogurtit ei jagatud. Ma nii lootsin, et kui pole mingit vitamiinijooki, siis jogurti ikka finišis saab. Hiljem tuli välja, et 5 ja 10 km lõpetajad olid jogurtit saanud. Poolmaratoni jooksjatele ei jagunud.
Nägin, et ühe koha peal võis ise õlut võtta (see mingi alkoholivaba, mida peale jooksu nad on ikka jaganud), kuna olen kuulnud, et see peale poolmaratoni organismile kasulik, siis võtsin õlut. Ega see mulle ei maitsenud, aga midagi muud polnud võtta. Neile, kes poolmaratoni lõpetasid nii 10 minutit hiljem minust (ma olin 222.koht 641st), enam õllet ei jagunud.
Jooksu statistikast lõpetuseks paar sõna. Jooksin selle poolmaratoni (minu Endomondo andmetel 21,38 km) läbi ajaga 1:43:48. Aeglaseim oli esimene kilomeeter ajaga 5:26 ning kiireim kaheksas ajaga 4:38. Mu keskmine kiirus oli 4:51 min/km (ehk kui oleksin suutnud saada keskmise 4:45 min/km, oleksin päriselt uue rekordi suutnud joosta). Panen kaks ekraanipilti, teise peal on näha kilomeetrite ajad minu Endomondo järgi.
Kuigi finiši tabloo oli neil katki, siis ajad õnneks ikkagi kuskile jooksid, sest internetist leidsin järgmisel päeval jooksu statistika üles. Üldarvestuses sain 222. koha (641 lõpetajat), naistest saavutasin 28. koha (188 naist finišeeris) ning enda vanuseklassis jooksin endale välja 22. koha (minu vanuseklassis oli osalejaid 134).
Jooksu kokkuvõtteks ütlen nii palju, et rada oli jooksmiseks väga hea, lihtsalt oleks kulunud rajale kaasa oma joogipudel mingisuguse spordijoogiga ning kuna õhk ei läinudki stardi ajaks jahedaks, siis maikaga oleks olnud lahedam joosta. (Eelmisel päeval veel soetasin endale Kvartali H&M'i spordiosakonnast ilusa roosa maika väga hea hinnaga). 😊
Ma olen oma jooksuga siiski enam-vähem rahul, jooksin hästi. Enam ei hõika välja, et lähen kuskil rekordit püüdma, sest teist korda tõdesin (esimene kord eelmisel aastal Rakveres ning nüüd Jelgavas), et siis seda ei tule. Poolmaratoni jooksen võistustel praegu üldiselt alla 1:45, ametlik rekord on eelmise aasta Tartu linnamaratonilt 1:43:34. Kuigi suutsin nii Liepajas, Ventspilsis kui ka Jelgavas väga lähedale joosta sellele ajale ning Endomondo järgi tegin viimastes uued isiklikud rekordid, siis kirjas on minu jaoks rekordina siiani Tartu. Tore oleks, kui suudaksin käesoleval aastal selle rekordi ületada, eks näis, kas mul õnnestub alistada aeg 1:43. Kuldiga ning Sigulda poolmaratonid on veel ees, treeninguid jätkan hoolega ning täitsa huvitav, mis aegadega ma hooaja lõpus poolmaratone jooksen.
Panen veel pildid Jelgava medalist, mis on ilus. Kahju, et neil seal jagamisega probleeme oli ja korraldus mõne koha pealt sel aastal soovida jättis.
Järgmine võistlus on mul Peterburi Valgete Ööde jooks 22. juuni hommikul kell 8:20. Seal jooksen 10 km.
Jooksmiseni! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar