Mina käisin möödunud laupäeval vanemate, õe ning tädiga Lätis Jelgava ööjooksul. Tegemist oli väga vahva üritusega ühes ilusas Läti linnas. Jooksu start oli õhtul kell 22:15. Me saabusime linna kohale juba lõuna paiku ning tänu sellele jäi pisut aega ka linnaga tutvumiseks.
Linnas on üks ilus suur jõgi. Ka võistluskeskus asus jõesaarel, kuhu sai minna üle mitme silla. Lisaks on tänavapildis palju puid, mis teeb selle looduslikult veelgi ilusamaks. Linnas on hästi avarad tänavad, mis teevad seal liiklemise (nii autoga kui ka jalgsi) päris mugavaks. Panen nüüd siia mõned päeval linnas tehtud pildid.
Kui olime linnas küllalt ringi vaadanud läksime veel tagasi ka motelli, kuhu olime juba eelnevalt oma asjad ära viinud. Motellis sättisime end õhtuseks jooksuks valmis - spordiriided selga ja kõik vajalik pärastiseks kaasa. Panen nüüd siia kaks pilti - esimene motelli esisest ning teine on vaade toa aknast.
Edasi suundusime võistluskeskusesse, kus jalutasime mööda laste vahupeost. 😊
Kuna start muudkui lähenes, siis ootsuärevus muudkui kasvas, et mida see jooks endast ette kujutab. Tegemist on Lätis ühe populaarseima rahvajooksuga, neil oli sel aastal sellest üritusest osavõtjate rekord.
Need pildid on tehtud enne jooksmist võistluskeskuses. Esimesel pildil olen mina ning teisel vasakult mu ema, õde ning tädi.
Stardikoridoris, kus ootusärevus oli juba suur, klõpsin ka veel ühe pildi.
Stradipauk anti kell 22:15 koos ilutulestikuga. See oli tõesti uhke tunne ja äge oli seal olla. Kuna ma pääsesin stardikoridoris suhteliselt ette, siis sain väga ruttu alustada jooksmisega ja seda oli vähe, et peaks jändama möödajooksmistega. Ma jooksin muidugi mööda inimestest, aga see kõik oli kuidagi sujuv. Minu 1.km aeg tuli koos algusega (otsekohe ei saa ju kunagi massiüritustel jooksma hakata) alla 6 minuti, aga ema, kes alusas tagantpoolt, temal oli üle 7 minuti. Stardis olid korraga nii 5 km, 10 km kui ka poolmaratoni jooksjaid. 5 km rada ma seletada ei oska, aga 10 km (tegelikult olid kõik distantsid paarsada meetrit pikemad) oli üks ring ning poolmaratoni omad (minu isa oli ka poolmaratonil osaleja) pidid kaks ringi tegema, aga ka neil oli olnud teisel ringil mingi lühike jupp teistmoodi.
Lätis on jooksuvõistlustel alati palju joogipunkte. Ka sel võistlusel võis juua neljal korral 10 km rajal (ma ise nägin kolme, üks olla väga alguses olnud). Neist kolmest joogipunktist, mida ka ise nägin, sain esimeses mingi pooliku topsi vaid, aga jõin ära. Teises punktis sain topsitäie mingisugust spordijooki ja jõin topsi kõndides tühjaks, samal ajal jooksis väga palju minust mööda inimesi. Kui mul tops tühjaks sai joodud, jõudsin ma ometigi teistele järele tagasi ja jooksin neist hoopis mööda. Viimane joogipunkt oli kuskil 8 km peal, seal ma enam ei võtnud jooki (ei tundnud vajadust, poolmaratoni puhul oleksin muidugi ka seal joonud), sest energiat mul oli ja lõpp ei olnud enam kaugel.
Jooksmise ajal oli mu enesetunne väga hea. Kuna päike oli juba loojunud, siis väga mõnus oli värskes õhus joosta. Ma hoidsin end veel jooksu esimene pool tagasi ja pigem tegin mõnusat sörki, otsustasin, et jätan pingutamise teise poole jaoks. Enamus jooksust oli asfalti peal, mingi lühike jupp oli kuskil ka munakiviteel vaja joosta. aga sai ka seal hakkama. Ma pingutasin lõpupoole niipalju, et saada 10 km alla 50 minuti, aga kuna finišini oli veel maad minna, siis viimased mõnisada meetrit panin gaasi põhja ja jooksin tänu sellele uue 10 km rekordi - 47:27. Ma jooksin enamik kilomeetreid siiski ära alla 5 minuti, nii et ju see oli siis kiire sörk. 😄 Finišisirgel olid viis ergutustüdrukut, kes ergutasid absoluutselt kõiki lõpetajaid ja ka see pani lõpusirgel veelgi rohkem pingutama.
Mina jäin selle jooksuga kohe väga rahule. Üldarvestuses sain 311 koha (826 lõpetajat minu distantsil) ning oma vanuseklassis 28.koht (161 lõpetajat minu vanuseklassis).
Mu ema, õde ja tädi jooksid samuti 10 km ning lasime endast pärast võistlust ühispildi teha ühel sealsel võistlejal.
Meie vahetasime riided ja vaatasime võistluskeskuses ringi, sest oli vaja ära oodata ka isa, kes kõndis poolmaratoni läbi. Mingi 1 paiku öösel lõpetas temagi ja sai meie medalitest palju uhkema ja suurema medali kaela. 😄
Suundusime seejärel ära motelli ning järgmine hommik hakkasime Eesti poole tagasi sõitma. Ilm oli väga ilus mõlemal päeval. Isegi järgmisel päeval tagasi sõites, sai ühes rahulikus kohas väike peatus tehtud ning jõudsime ka seal paar pilti klõpsida. 😄
Tegelikult neid peatusi oli ka paaris linnas, sest ostsime koju torti, et ema sünnipäeva tähistada.
Sünnipäevalaps on alumisel pildil see vasakpoolne. 😊
Kokkuvõtteks ütlen veel niipalju, et oli väga tore üritus ja ettevõtmine. Mul on hea meel, et sellest osa võtsin ja õnnelik selle üle, et see jooks mul seal kuidagi nii kergelt ja samas väga hea tulemusega välja tuli.
Päikest! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar