Kuigi sel aastal ei võtnud ma osa tervest Bigbank Skrien Latvija sarjast, nagu eelmisel aastal, tuli mul 2019. aastal ikkagi kaks võistlust sellest sarjast - Kuldiga ja Valmiera. Siguldas ma suure tõenäosusega ei saa osaleda. Nüüd aga käesoleva aasta Valmiera võistluse juurde.
Hommikul oli äratus kell viis, kott kokku pakitud, söödud ja kohv joodud ning kuue paiku võiski teele asuda. Lubas vihmast ja jahedat ilma. Kotti said nii maika, lühikeste käistega särk, ebamugav kilekas, pikad püksid ja lühikesed püksid ning nokats.
Valmierasse saabusime piisava varuga, sai stardimaterjalid välja võetud, ülikerge eine veel autos võetud ning riidesse pandud. Mul olid juba pikad riided seljas, aga viimasel hetkel otsustasin ikkagi lühikeste pükste kasuks. Jalad joostes külma väga ei tunne, selga said maika ja kilekas ning nokats pähe (viimane prilliklaaside kaitseks). Väljas oli jahe ja niiske, aga õnneks stardini polnud enam kaua aega. Stardikoridoris sain endale hea koha küllaltki etteosa, 1:50 tempomeistreid jäid mulle seljataha ning 1:40 tempomeistrid olid minus eespool. Mul oli eesmärgiks joosta üle selle aasta Gdovi aeg 1:45:00. Kui Gdovis tuli keskmine tempo 4:58 min/km, pidin olema Valmieras enamaks võimeline. Gdovis võisteldes paistis päike, mistõttu oli palav ja raske. Valmieras sadas vihma ja oli tuuline.
Valmieras anti poolmaratoni ja maratoni jooksjatele ühisstart kell 9 hommikul, 21,1 km jooksjad pidid jooksma kolm ringi, 42,2 km jooksjad kuus ringi. Kui start anti, hakkas mul päris ruttu palav. Mõtlesin, et ehk oleks ikkagi lühikeste käistega särgi kasuks pidanud otsustama. Vähe sellest, et kileka kumm kiskus üles, justkui kannaksin nabakast kilekat, häirsid mind kapuutsi nöörid, sidusin need ette sõlme siis kuidagi, kileka lukk samal ajal osaliselt lahti. Igatahes esimese kilomeetri aeg tuli 4:49 min/km ja teise km aeg 4:46 min/km. Lootsin, et suudan seda tempot hoida, et siis isegi saab uuest isiklikust rekordist mõelda. Esimest ringi joostes oli mingi hetk selline vastutuul, et tuli hirm, et need kileka kapuutsi nöörid poovad mu üles, kui veel tugevamini puhuma hakkab. Kileka nöörid lahti ja sidusin hoopis seljataha nöörid kinni. Vähemalt polnud rajal enam enesetapmisohtu. 😃 (Kusjuures palav oligi vaid esimesel kilomeetril, edaspidi oli paras).
Mingi aeg proovisin joosta ilma prillideta, aga silmad ei harjunudki ära ja enne esimest joogipunkti panin need pähe juba tagasi. Joogipunktis haarasin esimesest topsist vett, sest kuna teadsin, et jooksen Lätis, spordijooki niikuinii ei anta. Peale seda joogipunkti oli vist mingi edasi-tagasi lõik, tagasilõik vastutuulega. Kuskil oli mingi korralik tõus ning varsti saigi esimene ring joostud. Kolmanda kilomeetri aeg 4:46, neljanda 4:43, aga viiendal juba 4.54 min/km, eks viiendasse kilomeetrisse jäi ka joogipunkt. Kuuenda ja seitsmenda kilomeetri ajad tulid 4:47 ja 4:54. Ühesõnaga, esimesel ringil jooksin kõik kilomeetrid graafikus, et aeg alla 5 minuti (isegi alla 4:58) kilomeetri kohta.
Teise ringi alguses oli joogipunkt, võtsin vett ja jätkasin teekonda. Sel korral märkasin ilusat purskkaevuga parki võistlusala lähistel. Endamisi veel mõtlesin, et seal oleks pärast hea medaliga pilti teha. Kahekas ja üheksas kilomeeter tulid 4:51 ja 4:52 min/km. Kümnes kilomeeter tuli aga millegipärast 5:03 min/km (jooksu aeglaseim kilomeeter). Selle ajaga ma eriti rahul polnud, aga tuligi võtta sisse esimene SiS'i greipfruidi maitseline energiageel. Tühja pakendi sain õnneks ühes bussipeatuses asuvasse prügikasti visata. Joogipunktis haarasin taas veetopsi ning viimasest vabatahtlikust mööda joostes, sain aru, et energiajook on neil sel korral ikkagi täiesti olemas. Tagasi ma muidugi ei hakanud seepärast sammu astuma. Mul oli üks geel veel ning edaspidi teadsin, et saan spordijooki teeninduspunktides juua. Ma olin väga üllatunud, kui selles punktis jõudsid järele mulle tempomeistrid, olin ju 1:50 grupist piisavalt eespool. Lugesin õhupalli pealt siis, et 1:45. Huvitav, et ma stardikoridoris seda gruppi ei märganud. Minul oli aga niikuinii sel korral oma jooks ning jooksin ruttu 1:45 grupilt eest ära.
Kilomeetrid 11-14 tulid aegadega 4:55; 4:56; 4:50 ja 5:02. Viimases oli vist "süüdi" üks tõus. Teise ringi ajal pealegi tabasin end korra mõttelt, et ma suudan veel kiiremini. Mul oli kuidagi hea ja kerge joosta, üritasin siis ikka tempot tõsta. Eriti oluline oli, et viimane ring tunneksin, et pingutan. Seda enam, kui sel päeval oli vorm nii hea, et alla viie minuti kilomeetreid oli kerge joosta (Gdovis olin küll veidi kehvema tempoga juba suremas. 😃)
Kolmandale ringile minnes sain minagi lõpuks spordijooki ning üritasin hea tempoga jätkata. Kui 16 km sai joostud, võtsin sisse teise energiageeli. Tühi pakend sai rajal taas bussipeatuses olevasse prügikasti visatud. Viimases joogipunktis sai veel energiajooki võetud ning viimased kilomeetrid tuli joosta nii, nagu jalad kannavad. Kuigi pidi võitlema vastutuule ja tõusudega, siis ometigi oli hea ja kerge joosta. Kastma ennast rajal kordagi ei pidanud, sest selle eest hoolitses ilmataat ise, taevaluugid olid suure osa ajast valla, samas mina padukat ei saanud. Selline ideaalne vihm jooksmiseks. 😃
15.-21. km ajad tulid järjest 4:54; 5:01; 4:57; 4:48; 4:58 ja 4:42 (viimane oli ühtlasi jooksu kiireim kilomeeter). Enda kella järgi jooksin 21,28 km ajaga 1:43:30. Seega Gdovi aeg sai üle joostud ja eesmärk täidetud. Finišis pandi medal kaela, anti üks kotike leiva ja veega ning rohkem ma seal ringi ei vaatanud. Läksin auto juurde, üritasin endast medaliga paar pilti teha ning siis juba läksin autosse ja panin kuivad riided selga. Mul väga palju aega polnud, sest teadsin, et pean varsti isale energiageeli andma. Meil oli auto pargitud väga hea koha peale, raja äärde, kohe peale ringi alguse joogipunkti.
Kaubanduskeskusest leidsime esialgu vaid ühe söögikoha, Hessburgeri. See oli rahvast täis ja sinna me ei läinud. Võtsime toidupoest pirukaid ja saiakesi ning mingi väikemüüja käest poe lähistel saime kakaod (inglise keelne nimetus oli hot chocolate). Kuigi olen ka paremat kakaod saanud, kõlbas see kah kuidagi. Sõime-jõime autos, isa sain tervitada, kui ta oma viimasele ringile lendas. Ilm oli juba nii hull, et tuul liigutas pidevalt aiapiirdeid ja vihmasadu oli samuti palju tihedam, kui minu poolmaratoni ajal. Lõpuks sai isagi oma maratoniga ühele poole, puhkasime veidi ning asusimegi koduteele.
Postituse lõpetan siiski enda poolmaratoni ametlike andmetega. 21,1 km ajaga 1:43:30 (netoaeg 1:43:19,65), enda vanuseklassis sain 16. koha (86 hulgast) ning olin 18. naine (111 seast), üldarvestuses 175. koht (429 hulgast). Ringide ajad tulid ametlikult - esimene 34:15, teine 35:03 ning kolmas 34:15. Kohe näha, et teine ring sai liigses mugavsustsoonis joostud. 😃
Olen rahul nii endaga kui ka jooksuvõistlusega. Kuigi isiklik rekord poolmaratonis jäi sel aastal ära, siis viimastel kuudel mu vorm paranes. Kuldigas jooksin hästi, Gdovis veel paremini ning Valmieras kõige paremini, käesoleva aasta rekordi (viimasel oli ka enesetunne väga hea).
Mind ootab sel aastal ees veel üks võistlus - Tartu linnamaraton 5. oktoobril ja saabki hooaeg läbi. Võimalik, et mõni virtuaaljooks tuleb sügisel, kuid 100% kindlalt ei oska "vastata." Jooksmisega jätkan niikuinii ka sügisel ja talvel, lihtsalt natuke hõredamalt kui kevadel ja suvel.
Jooksmiseni! 😉
Tere sõbrad, mu nimi on Hilvar Mennik, ma olen pärit Pärnust, Eestist. Olen siin, et levitada häid uudiseid puudustkannatavatele inimestele. Ma olin masenduses, kui mu naine lahkus mu juurest teise mehe juurde, kuna mul paluti töö lõpetada, kuna mul oli vähk ja ma sain katki. Ta võttis mu ainsa tütre ära, nii et minu ainus võimalus oli surra. Üritasin talle helistada, kuid ta eiras mind, saatsin talle tekstsõnumeid ja äkki vastas ta ning ütles, et ma ei peaks talle enam helistama ega tekstisõnumit saatma, nii et ühel päeval võtan ühendust mu sõber facebookis ja ma seletasin talle sõna otseses mõttes ning ta rääkis mulle ka, et tal olid varem samad probleemid ja ta tutvustas mulle doktor osagiede nime kandvat õigekirjapakkujat, ta saatis mulle oma isikliku e-kirja ja võtsin temaga ühendust ning ta vastas mulle kiiresti ja selgitas mulle Probleemid talle ja ta käskis mul mitte muretseda, et ta on seda teinud, et nii paljude inimeste jaoks olen mees, kes ei uskunud kunagi loitsu, kuid otsustasin seda proovida. Ta kinnitas mulle, et ta peab 24 tundi loitsu andma ja ravib mind vähk ja saada mulle parem töö ning äkki saatis ta mulle oma haiguse ravimeid. Võtsin seda vaid 2 päeva ja olin vaba. Ma ei uskunud järgmisel päeval kunagi oma silmi, koputas keegi mu uksele ja ma ei oodanud sel päeval kedagi. äkki oli see minu naise poolt, et ta purskas pisaratesse ja ma ei suutnud seda taluda see ta palus mind ja palus andestust kohe, kui sain kõne oma firmalt, kus olen aastaid töötanud, mind ülendati USAs paragoni ettevõtte juhiks. Palun aidake mind tänada arsti osagiedet selle eest, et ta taastas igaviku, mille olen kaotanud enne, kui palun soovitab kõigil abivajajatel pöörduda arsti osagiede poole tema isikliku e-posti aadressil doctorosagiede75@gmail.com või whatsapp telefonil +2349014523836 tänu, et Jumal õnnistaks neid, kellel on selle tunnistuse lugemiseks aega, õnne
VastaKustuta