Otse põhisisu juurde

Petseri-Izborsk-Pihkva-Gdov (ehk Gdovi poolmaratoni postitus) :)

Aasta alguses ma veel ei teadnud, et osalen sel aastal Gdovi poolmaratonil. Kui info selle kohta tuli, siis ma ekstra vaba päeva ei küsinud, kuna Kuldiga tõttu oli üks nädalavahetus niigi vabaks küsitud. Kui kord augustikuu graafiku kätte sain, siis 30 ja 31 august osutusid vabadeks päevadeks, seega sai end Gdovi poolmaratonile kirja panna. Võistluspäev 31. august.

Venemaale läksime päev varem. Kuigi võistlus ise hakkas alles kell 12:00, oleks samal päeval startimine kiireks läinud ja iial ei tea, kaua aega läheb piiripunktis. 30.augusti hommikul läks meil piiril aega 2,5 tundi. Asjaajamine aetud, luba Venemaal viibida käes, läksime kõige pealt Petseris ühte toidukohta kohvi jooma, mina sõin kaks kohupiimakorpi lisaks. Edasi jalutasime pisut Petseri kloostris, kohas, kus naistel peab olema pea kaetud ja seelik seljas. Kui seda parasjagu pole, siis sealtsamast saab tasuta neid asju laenata. Enda isiklik seelik oleks olnud siiski palju mugav, kui see kiskuv riie teksade peal. Eks teinekord teab. 😊





Edasi suundusime Izborskisse. Seal sai ühte vana kindlust väljastpoolt nähtud. Lisaks käisime tervendava vee järel, vähemalt vene rahvas usub, et sealsel veel on tervendav jõud. 😃






Izborsk nähtud, võtsime suuna Pihkva poole, sest hotell oli meil Pihkvas. Linna jõudes käisime veel Lenta poes. Edasi hotelli, sealsesse restorani sööma ja oligi õhtu käes. Linna peal sai veel mingis poes käidud. Sealt soetasin endale katseks mõned vene juuksehooldusvahendid. 
Linna ennast paraku väga ei näinudki, aeg sai otsa. Läksin juba kell 10 õhtul magama (tavaliselt magama 11-12 paiku hilisõhtul).

Pühapäeva hommikul oli äratus küllaltki vara. Käisime restoranis hommikusööki söömas ja tuligi Gdovi poole teele asuda. Ei mina enam mäleta, mis kell kohale jõudsime, oluline on aga see, et saabusime piisava varuga ja kiiret polnud. Jõudsime mõne pildigi võistlusalas teha. 😊






Kuna ilm oli soe, päike pidevalt paistis, mõtlesin tükk aega, mida selga panna. Jalga läksid lühikesed püksid, see oli selge, kuid kas ülekeha katta vaid spordirinnahoidjaga või panna maika kaa, selles oli küsimus. Otsustasin lõpuks vaid spordirinnahoidja kasuks, sest plaan oli joosta head aega. Minimaalne eesmärk, oli joosta paremini kui Kuldigas, ehk alla 1:48:00, suurem eesmärk oli lõpetada 1:45:00 või alla selle.

Kui riided olid vahetatud, ostsin veel endale mingi õunamaitselise spordigeeli. Edasi läksin sellele alale, kus tehti soojendusvõimlemist, arvasin, et start on sealt. Tuli aga välja, et start on teise koha peal. Sellega oli veel see nali, et neil oli see asjandus valepidi pandud. Start oli nö finiši tagant. (Pilt on hiljem tehtud, sest jooksmise ajal oli telefon pakihoius).


Kui muidu tuleb enne võistluse algust stardikoridoris ettepoole astuda, siis sel korral pidime mitu korda taganema, et kõik stardikoridori mahuksid. Tempomeistritel tulid ka ilusti vahed juba selles koridoris sisse, et aeglasemad läksid tahapoole, kiiremad jäid ettepoole. Ise olin küllaltki lähedal 1:50 tempomeistritele.

Start tuli kuidagi äkki, jooksma sai õnneks koha hakata, kuna olin hea koha saanud stardikoridoris. 1:50 tempomeistrid tahtsid korra eest ära kaduda, aga suutsin nad kinni püüda. Nendega koos olin vähe, sest nende tempo ikka ei sobinud mulle ja juba esimesel kilomeetril möödusin neist. Esimese kilomeetri aeg oli 4:55, ühtepidi kiire, samas teadsin, et kui suudan terve distants seda tempot hoida, jooksen väga hea aja. Möödunud aastal Kuldigas jooksin poolmaratonil ju kõik kilomeetrid alla viie minuti. Rekordit ma Gdovist (väga) ei lootnud, küll aga soovisin joosta enda kohta väga head aega.

Teine ja kolmas kilomeeter suutsin joosta samuti alla viie minuti. Raja algus oli mööda asfaltit, kuni ühes kohas tuli ümber keerata ning mingile väikesele rajale keerata. Peagi tuli esimene joogipunkt, haarasin täis topsiku mingi magusa joogiga ning jõin selle tühjaks samal ajal, kui üle silla läksin. Õnneks peale silda oli samuti koht olemas, kuhu tohtis topsi visata. Neljanda kilomeetri aeg tuli 5:05 min/km. Arvatavasti joomine oli "süüdi." 😊




Edasi viis rada Peipsi äärde (meie riigi mõistes teisel pool Peipsit, eks venelastel ole järve jaoks mingi oma nimi) ning siis sai pikalt joosta kruusateel lõõskava päikese käes. Päris palav oli. Mingi aeg sai asfaltile tagasi, kuskil pöörasime vasakule. Tee/rada oli üldse vaheldusrikkas - metsarada, asfalt, kruus, sirged, kurvid - täitsa äge rada ühesõnaga. Teises joogipunktis sain mingit magusat siirupilaadset jooki ning sedagi väga vähe. Õnneks järgmine joogipunkt tuli küllaltki ruttu ning sealt sai pudeliga vett. See oli nagu hingeõnnistus selle kuumaga, paar lonksu jõin ning kolmveerand pudelit vett sai endale selga kallata.  Igatahes paar km enne esimese ringi lõppu jooksis üks meesterahvas minust mööda, kuid mina temast maha ei jäänudki. 

Teiselegi ringile minnes olin veel selle meesterahva järel. Kusjuures see hetk oli tablool ees 55 minutit ning ei näinud ühtegi 10 km lõpetajat. Mina, see meesterahvas ning üks naisterahvas läksime vaid uuele ringile. Jooksin natuke aega nimelt selle härra taga, sest vaatasin, et km ajad püsivad alla viie minuti kilomeetri kohta, ta tempo too hetk sobis mulle. 12 km aeg tuli 4:53, 13 km aeg tuli 4:55, aga 14. kilomeetri aeg 5:11. Polnud ta nii ühtlase tempoga midagi ja möödusin temast peagi. Kusjuures enne silda olevas joogipunktis ta ei peatunud. Ma kastsin seal enda nägu ning jõin vett. Muide, kui 12 km sai joostud, proovisin selle võõra energiageeli järele. Mulle ei maitsenud see absoluutselt. SiS oskab ainsana hea maitsega geele ikka valmistada. 

16. ja 17. kilomeetri ajal ma tundsin, et nii raske on joosta, aga tempos järgi ka ei tahtnud anda. Need kilomeetrid said joostud aegadega 5:00 ja 5:01 min/km. Õnneks keegi pakkus kuskil ootamatult veel vett ning vaikselt tuli jõud tagasi. Kuna lõpp muudkui lähenes, siis kasvas ka tahtejõud. Selles siirupijoogipunktis sain samuti sel korral topsitäie vett, lonks juua, ülejäänud sai selga kallatud.




Kui tuli see joogipunkt, kus anti pudeliga vett, seal jõin korralikult ning samuti kastsin end korralikult. Sel korral pudelit maha ei visanud, sest enne ära keeramist, tuli pudel ühele vabatahtlikule tagastada. Kui 19. kilomeeter sai veel joostud ajaga 5:01, siis 20. kilomeeter tuli juba ajaga 4:44 min/km. Pingutasin veel nii, kuidas jaksasin, finišile lähemale jõudes mind ergutati päris palju. See oli hea, kiireim tuligi viimane km ajaga 4:44 (Connect näitab 4:44, Endomondo 4:45, samas andmed impordib Connect automaatselt Endomondosse). Finišisirgel vaatasin, et vist lõpetasin ajaga 1:45:01. Enda kella andmetel jooksin 21,14 km ajaga 1:45:02. Jäin oma jooksuga igati rahule. Sain väga kauni osaleja medali kaela ning kotikese vee, banaani ja mingisuguse saia laadse tootega.


Vahetasin riided ning leidsin üles tädi, kes osales 10 km jooksul. Tal õnneks polnud mind oodates igav, sest kogu aeg oli olnud korralik melu. Hea muusika tuli kõlaritest. Mingi aeg hakati 5 km jooksjaid autasustama. Nad autasustasid nii üldarvestuse 3 parimat meest ja naist ning lisaks oli poodiumile saamine vanuseklasside arvestuses.

Sõime tädiga tatart, mida peale jooksu võis tasuta võtta. Mingi aja pärast läksime finišialale, et näha, kas mu isa on lõpetanud või lõpetamas. Isa pikutas maas, ta oli oma jooksu samuti ära teinud ja väsinud. Me jäime veel tükiks ajaks võistlusalasse puhkama, sest me ei teadnud ametlikke tulemusi.
Kui 10 km omasid autasustati, siis tädi pääses poodiumile, sest ta sai oma vanuseklassis III koha.
Kuna poolmaratonis millegipärast minu vanuseklassi mehi ja naisi ei autasutatud, siis läksime ära. Sinna tuli küll mingi päris hea bänd veel mängima, aga meil oli pikk sõit veel ees. Pihkvas oli vaja teha söögi ja poeskäimise peatus. Enne ära tulekut võtsin diplomi välja, et oma ametlik aeg ikkagi teada saada. Ajaks oli 1:45:00, suurepärane aeg!






Pihkvas sõime hotellirestoranis. Tellisin mingid kodused pelmeenid, mis olid päris söödavad. Samas, need polnud praetud, ma ei teagi,kas keedetud või ahjus küpsetatud. Praetud oleksid veel maitsvamad olnud. Magustoiduks sai võetud jäätis ning kõrvale üks mõnus kohv joodud. Söödud-joodud, käisime veel Lentast läbi ning tee kodu poole võis alata. Piiripunktil läks sel korral alla tunni ning kodus olime natuke peale keskööd. Võis sündmusega igati rahule jääda.

Ametlikud tulemused sain teada järgmisel päeval. Olin üldarvestuses 29. koht (83 lõpetaja seast), 5. naine (30 hulgast) ning oma vanuseklassis olin ikkagi 3. koht (15 seast). Siin lingil kõik kirjas ning leidsin netist e-diplomi, kus kirjas, et ma V naine ning oma vanuseklassi III.



Järgmine jooksuvõistlus on mul Valmiera poolmaraton 15. septembril. Selleks treenides vaja veel kiirusetrenne teha, sest seal võiks tulla juba veel parem aeg kui Gdovis. Kui see õnnestub, võib hooajaga rahule jääda küll. Planeeritud võistluspoolmaratone käesoleval aastal rohke ei tule. Küll aga on 5. oktoobril vaja Tartus ära joosta maraton. Loodan alla 4 tunni seal ära joosta.

Lõpetuseks veel üks fotograafi tehtud pilt kuskilt võistlusala kandist....


Tagasi sõites oli meil samuti üks nastik olnud keset teed ja auto alt läbi roomanud (ise ei näinud, isa aga nägi küljepeeglist, et ta ei sõitnudki üle oksa, sest "oks" liikus iseseisvalt üle tee).



Jooksmiseni! 😉

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu tellimused Aliexpressist 2014-2016

Panen siia pildid väikese selgitusega toodetest, mis olen ostnud. Pildid panengi konkreetselt enda asjadest, nii nagu nad kätte sain. Mu kõige esimene proovitellimus oli 16.mail 2014. Tellisin 6.35 eurot maksva siidise vööga kleidi S suurus. Minu mõõdud ongi XS/S (rohkem XS). See oli mulle paraku tiba suur ja ebaõnnestunud ost. Seda kleiti mul enam pole alleski. Nüüd oma aliexpressi lehelt vaadates näen, et olen tellinud samal päeval kaks kleiti. Tellisin ka ühe kollase suvekleidi, maksis 7,09 eurot, samuti S suurus. See oli üks mu lemmikkleite. Panen nüüd ka paar pilti, kus mul on see kleit seljas. :) Sellest kleidist ma jäin ilma, sest juhtus üks tobe õnnetus. Maal trügivad ikka sügisel rotid kappi, mu lemmik kleit oli mingi kurja roti poolt nii katki näritud, et pidin ära viskama. Seda toodet seal enam müügil pole ka, muidu telliks uue, vb sinise, sest tumesinine tundus ka väga ilus. Ma olen sel esimesel korral prooviks kohe mitu asja tellinud, tellisin

Kauneid kohti Eestimaal (Põhja-Eesti ümbrus)

Kuna ma käisin juuli lõpus/augusti alguses meie kodumaa kaunites paikades, siis otsustasin teha sel teemal siia blogisse ühe postituse. Nii mõnigi koht oli minu jaoks täiesti uus. Käesoleval aastal on "Puhka Eestis" eriti teemas. Kusjuures meil saab puhata küll. Siin postituses mainitud kohtades  käisime kolme päeva jooksul (aitäh mu  tädile , kes mind neisse kohtadesse sõidutas). Teksti tuleb siin vähe, pilte palju (fotod on tehtud tavalise nutitelefoniga). Esimesel päeval külastasime Jägala juga. Kusjuures mina polnud seal varem käinud. Tegemist on looduslikult ilusa vaatamisväärsusega. Samas jalutamist on seal vähe, vähemalt mulle tundus vaid üks pisike rajake olevat. Kui olime juga, sh jõge, piisavalt imetlenud, läksime vaatama 5 km eemal asuvat Linnamäe hüdroelektrijaama. Õhtupoole jalutasime Kadrioru pargis, sh roosiaias. Park ja roosiaed on mõlemad nii ilusad, et muudkui pildista ja imetle.  Teisel päeval k

Teekond elu esimese operatsioonini ning operatsioon ise (laparoskoopia)

Kui mul 2019 aasta veebruaris esmakordselt müoom diagnoositi, ei osanud ma sellest esialgu mitte midagi arvata. Arst ütles vaid, et ma tuleks aasta pärast kindlasti kontrolli tagasi, aga kui probleeme tekib, võin alati ka varem tulla. Läksin ära, koduteel mõtlesin, et müoom - ma olen seda sõna kuulnud, aga mis see on. Googeldades ehmatas esimese hooga sõna kasvaja ikka väga ära. Uurisin netist selle kohta edasi ja sain aru, et karta pole mul midagi vaja. See healoomuline kasvaja avastataksegi enamjaolt tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus ultraheliga. Pahaloomuliseks muutumise tõenäosus alla 1 protsendi. Sümptomite puhul on naistel sagedaseimaks kaebuseks väga vererohked päevad. Seda probleemi mul polnud. Müoom oli mul väga väike kah - 2,2*2,4 cm. Internetist selle haiguse kohta uurides jäi silma vaid nii palju, et peale esmaskordset avastamist tasuks minna uuesti kontrolli poole aasta pärast. Elasin siis oma tavalist elu edasi, probleeme polnud. Pikematel jooksudel (marat