Otse põhisisu juurde

Kuldiga külastus/poolmaraton 2019

Kuldigasse ei saanud sel aastal minemata jätta, sest möödunud aastal sai sealt liiga hea mälestuse (pluss poolmaratoni uue isikliku rekordi, mis kehtib siiani). Möödunud aasta jooksust võib lugeda siit.
Nüüd aga tänavuse ürituse juurde. 😊

Kodust startisime veidi enne 9 hommikul, Elvast võtsime Kati peale (meelitasin ta endaga Kuldigasse kaasa 😃) ning pikk sõit võis alata. Kui kord kohal olime nii 15:00 paiku, parkisime auto ära ning suundusime stardimaterjale välja võtma. Seejärel tuli midagi süüa, võistluskeskuses pakuti (muidugi raha eest) liiga rasvast toitu - kartul, kapsas, grillliha. Suundusime mõnda head toidukohta otsima. Lõpuks ühe leidsime, tellisime toidud ära (ma võtsin pasta carbonada ja multimahla) ning nüüd tuli tükk aega oodata. Tegime ajaviiteks mõned pildid. See härraga pilt on tehtud kohviku vastas tegelikult. Täitsa tore härra oli, soovis mulle kerget jalga võistluse jaoks. 😃






Toiduports oli päris suur ning saabus jooksu stardi mõttes nii hilja, et sõin ära vaid pool. Õnneks oli päris maitsev pasta, samas rasvane, toorsalat oleks olnud kõrvale päris hea. Peale söömist suundusime korra veel auto juurde asju ajama. Mina pildistasin sel ajal paari kassi. 



Seejärel suundusime juba ära võistluskeskusesse. Seal vajalikud toimetused aetud, saime ära stardikoridori minna, kus jõudsime veel piltigi teha.



Stardikoridor vaikselt täitus ning mingi aeg soovitas isa mul minna ettepoole, sest 1:50 tempomeistrid olid sama teinud. Liikusin veidi edasi, kuid päris tempomeistriteni ei jõudnud. Pealegi seal, kus mingid õhupallid paistsid, oli ka eliitgrupi märk. Olin niigi üsna hea koha saanud. Kui start anti, sai ikka päris ruttu jooksusamm sisse võetud. Mingi aeg hakkasid 1:50 tempomeistrid paistma, kuid nad olid mu jaoks pisut kaugel, ei hakanud kohe alguses kiirendama. Võtsin mingi oma sammu sisse ja jooksin. Kusjuures esimene ring neljast oli mu jaoks kõige raskem. Jooksu alguses oli põiekas, kintsud olid valusad ja üldse raske oli olla. Jõudsin märgata sedagi, et raja ääres polnud ühtegi WC-d. Otsustasin siis, et joogipunktides joon minimaalselt, aga kastan end korralikult. Energia saamiseks oli mul üks energiageel. Sel rajal on muide neli 5 kilomeetrist ringi ning ringi kohta kaks joogipunkti, kus antakse ainult vett. Esimese viie kilomeetri ajad tulid mul 5:20, 5:13, 5:04, 5:16 ja 5:11. Samal ajal mõtlesin, et möödunud aastal samal rajal olid pea kõik kilomeetrid alla 4:50 ja enesetunne polnud siis nii raske. Kuhu mu hea võhm on jäänud? Kas saan üldse sel aastal hea vormi tagasi?

Teise ringi ajal polnud samuti veel väga kerge olla ning isegi 1:50 tempomeistrid olid veel natuke liiga kaugel. Lootsin väga, et suudan nad ikkagi kas või enne lõppu kinni püüda ja alla 1:50 oma jooksu lõpetada. 6-10 kilomeetri ajad tulid 5:18, 5:18, 5:08, 5:11 ja 5:09. Sel ringil tuli just silla peal liidritele teed anda. Vaikselt hakkas teise ringi lõpuks enesetunne paranema. Muide, ringile jäi mitu muusikapunkti, mis oli päris heaks ergutuseks. See mulle meeldis, pisike linn ja väikesel rajal nii palju elamuspunkte. 

Kolmandast ringist hakkasin jooksma. Jõudsin 1:50 tempomeistritele järele, jooksin pisut aega nendega koos. Kuskil 12,5 km peal võtsin oma energiageeli ning nii kilomeeter enne ringi lõppu läksin tempomeistritest mööda.  Enne neljanda ringi algust jõudis veel naisliider minust mööda joosta. Selle koha peal oli juba mugavam teed anda, kui silla peal meesliidritele.

Neljanda ringi ajal andsin endast kõik, et see viimane ring kõige kiiremini läbida. Kusjuures tagasi joostes üritasin silla pealt koske pildistada.


Kuigi pildistamise hetkel jooksid kaks vanemat meest minust mööda, jooksin mina hiljem neist uuesti mööda. 16-21 kilomeetri ajad tulid mul 5:04, 5:06, 5:13, 4:59, 5:02 ning 4:43. Need olid juba ilusad numbrid. Sain poolmaratoni netoajaks 1:48:52.62, kogu jooksmisele kulunud aeg tuli 1:49:11. Enda kella andmetel jooksin 21,23 km ajaga 1:49:09. Kuna suutsin finišeerida alla 1:50, jäin oma jooksuga rahule. Minimaalne eesmärk sai täidetud. Sain medali kaela, lisaks veepudeli, jogurti ning paki Corny batoone. Istusin pingile ning jõin oma jogurti kohe ära. Küll see oli hea! Medaliga jooksuriietes pilti teha ei saanud, sest vihma hakkas kallama nagu oavarrest. Mul hakkas nii külm. Läksin võtsin pakihoiust koti ning telki riideid vahetama. Tädi, kes oli 10 km jooksnud, tuli ka telki vihmavarju. Vihma kallas nii palju, et jäime mu ema ning Katit samuti telki ootama. Kui nemadki saabusid ja said kuivad riided selga, läksime võistluskeskusest kohe minema. Kuldigas peaks jooksjad saama tasuta (või no osalustasu eest) süüa ka peale võistlust, kuid meil oli jahe ja läksime ära. Auto juurde jõudes oli ilm juba paremaks läinud. Seal tegime Katiga mõned pildid koos medaliga. Tuleb ju kuidagi ikka tõestada, et me päriselt nii kaugel jooksmas käisime. 😃



Sõitsime korra veel silla juurde, et sealgi paar pilti linnast teha.








Pildid tehtud ning pikk kodutee võis alata. Koju saime kolme paiku öösel. Õnneks oli mul järgmine päev teadlikult vabaks küsitud ning sai end järgmine hommik ilusti välja puhata.

Lõpetuseks natuke satistikat - sain üldarvestuses 157. koha 307 osaleja seast. Enda vanuseklassis sain 14. koha 52 seast, olin 23. naine 77 seast. Ütleks selle kohta, et isegi üllatavalt hästi läks. Jooksu aeglaseim kilomeeter oli esimene ajaga 5:20 min/km ning kiireim viimane ajaga 4:43 min/km. Keskmine tempo 5:08 min/km, keskmine pulss 179. Endomondo ütleb, et jooksin selle aasta parima poolmaratoni ajaga 1:48:15, aja parandus üle 9 minuti. Ilmselt ei tohi alla anda ning ehk ikka saan sügiseks enda ülihea vormi tagasi. Kahjuks autos andis põlv hiljem tunda, kuid samas järgnevatel päevadel on kõik korras olnud.


Mul on hea meel, et ka sel aastal Kuldigas jooksin. Armas väike Läti linn ning üritusel on väga hea korraldus. Kahju ainult, et see linn nii kaugel on. Kui seal kunagi tulevikus veel osaleda, siis peaks vist ikka hotelli võtma. Jõuaks siis ehk lõpuks ka oma jalgadega selle kuulsa koseni, mitte ei pea eemalt imetlemisega piirduma. 😊

Võistluste osas on mul hetkeseis selline, et augusti lõpus jooksen Gdovis poolmaratoni, septembris jooksen Valmieras poolmaratoni ning võistluste hooaaja lõpetab maraton Tartu linnas 5. oktoobril.

Jooksmiseni! 😉

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu tellimused Aliexpressist 2014-2016

Panen siia pildid väikese selgitusega toodetest, mis olen ostnud. Pildid panengi konkreetselt enda asjadest, nii nagu nad kätte sain. Mu kõige esimene proovitellimus oli 16.mail 2014. Tellisin 6.35 eurot maksva siidise vööga kleidi S suurus. Minu mõõdud ongi XS/S (rohkem XS). See oli mulle paraku tiba suur ja ebaõnnestunud ost. Seda kleiti mul enam pole alleski. Nüüd oma aliexpressi lehelt vaadates näen, et olen tellinud samal päeval kaks kleiti. Tellisin ka ühe kollase suvekleidi, maksis 7,09 eurot, samuti S suurus. See oli üks mu lemmikkleite. Panen nüüd ka paar pilti, kus mul on see kleit seljas. :) Sellest kleidist ma jäin ilma, sest juhtus üks tobe õnnetus. Maal trügivad ikka sügisel rotid kappi, mu lemmik kleit oli mingi kurja roti poolt nii katki näritud, et pidin ära viskama. Seda toodet seal enam müügil pole ka, muidu telliks uue, vb sinise, sest tumesinine tundus ka väga ilus. Ma olen sel esimesel korral prooviks kohe mitu asja tellinud, tellisin

Kauneid kohti Eestimaal (Põhja-Eesti ümbrus)

Kuna ma käisin juuli lõpus/augusti alguses meie kodumaa kaunites paikades, siis otsustasin teha sel teemal siia blogisse ühe postituse. Nii mõnigi koht oli minu jaoks täiesti uus. Käesoleval aastal on "Puhka Eestis" eriti teemas. Kusjuures meil saab puhata küll. Siin postituses mainitud kohtades  käisime kolme päeva jooksul (aitäh mu  tädile , kes mind neisse kohtadesse sõidutas). Teksti tuleb siin vähe, pilte palju (fotod on tehtud tavalise nutitelefoniga). Esimesel päeval külastasime Jägala juga. Kusjuures mina polnud seal varem käinud. Tegemist on looduslikult ilusa vaatamisväärsusega. Samas jalutamist on seal vähe, vähemalt mulle tundus vaid üks pisike rajake olevat. Kui olime juga, sh jõge, piisavalt imetlenud, läksime vaatama 5 km eemal asuvat Linnamäe hüdroelektrijaama. Õhtupoole jalutasime Kadrioru pargis, sh roosiaias. Park ja roosiaed on mõlemad nii ilusad, et muudkui pildista ja imetle.  Teisel päeval k

Teekond elu esimese operatsioonini ning operatsioon ise (laparoskoopia)

Kui mul 2019 aasta veebruaris esmakordselt müoom diagnoositi, ei osanud ma sellest esialgu mitte midagi arvata. Arst ütles vaid, et ma tuleks aasta pärast kindlasti kontrolli tagasi, aga kui probleeme tekib, võin alati ka varem tulla. Läksin ära, koduteel mõtlesin, et müoom - ma olen seda sõna kuulnud, aga mis see on. Googeldades ehmatas esimese hooga sõna kasvaja ikka väga ära. Uurisin netist selle kohta edasi ja sain aru, et karta pole mul midagi vaja. See healoomuline kasvaja avastataksegi enamjaolt tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus ultraheliga. Pahaloomuliseks muutumise tõenäosus alla 1 protsendi. Sümptomite puhul on naistel sagedaseimaks kaebuseks väga vererohked päevad. Seda probleemi mul polnud. Müoom oli mul väga väike kah - 2,2*2,4 cm. Internetist selle haiguse kohta uurides jäi silma vaid nii palju, et peale esmaskordset avastamist tasuks minna uuesti kontrolli poole aasta pärast. Elasin siis oma tavalist elu edasi, probleeme polnud. Pikematel jooksudel (marat