Otse põhisisu juurde

01.07.2019 - 07.07.2019, sh Lõuna-Eesti tervise- ja spordiblogijate kokkutulek

Juulikuu esimene nädal oli väga tore, tegemist oli mu puhkuse teise ehk viimase nädalaga ning teha jõudis nii mõndagi. Nädala alguses olin veel Venemaal ning lisaks jõudsin neljapäeval kinno, laupäeval kaasblogijatega Alatskivile ning nädala lõpetas Lahemaa 12. kepikõnni- ja käimismaraton, kus kõndisin maha 42 kilomeetrit.

Esmaspäev - Venemaal kõndisin maha 5,4 km ning esmaspäeva öösel vastu teisipäeva ööd sai Narvas jalutatud 1,15 km. Sellest kõigest oli juba täpsemalt juttu Venemaa reisipostituses.

Kolmapäev - õhtupoolikul kõndisin 6,05 km ajaga 1:05:40, keskmine tempo 10,52 min/km. Peale seda läksin jooksma - 10,04 km ajaga 1:01:41, keskmine tempo 6:09 min/km.

Neljapäev - hilisõhtul jooksin 7,29 km ajaga 00:45:54, keskmine tempo 6:18 min/km. Ma ei oksa mingeid emotsioone lisada, sest ma ei mäleta enam, kuidas ma end nädal tagasi tundsin. Ma ei mäletaks isegi seda, mitu km ma neljapäeval jooksin, kui mul poleks statistika salvestatud. 😃
Küll aga sai selle jooksuga sisse õnnistatud mu uued Mizuno jooksutossud.



Reede - lõunal jooksin 7,09 km ajaga 00:42:10, keskmine tempo 5:57 min/km. Kusjuures viienda, kuuenda ja seitsmenda kilomeetri suutsin joosta juba alla kuue minuti. Kuna kevadine Riia pani ikkagi oma põntsu, eks siis näha ole, kui hea vormi selleks sügiseks saavutan.




Laupäev - väike Lõuna-Eesti tervise- ja spordiblogijate kokkutulek. Sõitsin hommikul rattaga Elvasse, sest seal võttis Kati mu auto peale. Sõitsime edasi Tartusse, sest sealt võtsime peale veel Getteri ja Minna. Asusime Alatskivi poole teele. Teise autoga tulid Mariliis (kokkutuleku korraldaja, aitäh sulle 😊), Margit ja Kristel. Kusjuures Minna ja Kristeli blogisid ma enne ei teadnudki. Saingi paar blogi juurde, mida jälgima hakata. 😊

Kõigepealt tegime Alatskivil väikese matka 4,47 km ajaga 1:00:56 (minu kella järgi). Rada oli ilus, kuid vihma tõttu tuli ettevaatlikult astuda. Mariliisil olid ainsana kummikud. Mul said küll tossud esimeste sammudega märjaks, aga vähemalt jalanõude tallad olid head ja astuda oli mugav. Matka alguses sadas vihma, õnneks Mariliis laenas mulle oma vihmavarju, sest ta ise kasutas kilekat. Ometigi, peagi jäi vihm järgi ning vast kilomeeter saigi seda vihmavarju kasutatud. Tegin matkarajal mõned pildid, ühispildid tegi Mariliis.










Peale seda pisikest matka suundusime Kivi kõrtsi sööma. Mina sõin mingeid väga häid pelmeene. Portsu nähes tundus, et hapukoort on vähe. Sööma hakates selgus, et jagus mulle küll. Väga maitsev toit oli. Mina kui maailma kõige aeglasem sööja lõpetasingi oma toiduga viimasena. 😃



Peale kõrtsist lahkumist pildistasin selle toidukoha ees olevat lillelist jalgratast.


Kuna me olime oma ajajakavast ees, siis Getter tegi meile väikese ekskursiooni vanausuliste muuseumisse, mis asus Peipsi järve ääres. Muuseum oli väike ja armas ning nii Getter kui ta ema rääkisid meile pisut vanausuliste elust ja olust.



Kui muuseumist ära läksime, palusin Katil korra oodata, sest olin Peipsi järvele liiga lähedal, et see pildistamata jätta. Uskuge või mitte, aga nii Alatskivil kui ka Peipsi ääres olin mina esimest korda elus. 😃 Teisedki blogijad ei läinud kohe autosse ära, vaid tulid järve vaatama. 



Jätsime hüvasti ja asusime oma kodude poole teele tagasi. Sõitsime läbi selle Peipsi-äärse küla, mis oli väga omapärane asula. Maja oli majas kinni ja iga maja vastas üle tee oli saun. Tee ise oli kitsas. Tean, et seal külas pidi veel samal õhtul toimuma vanausuliste jaanipidu.

Kui Tartusse jõudsime, siis seal kallas korralikult. Kati viskas minu veel Elvasse ning sealt sain koju juba isa autoga. Selle sajuga polnud mõtet rattaga tagasi minna.

Pühapäev - Lahemaa käimismaraton, 42 kilomeetri läbimiseks kulus aega 6 tundi ja 15 minutit. Raja läbisin koos oma isa ning Katiga. Sellest üritusest kirjutan täpsemalt oma järgmises postituses.


Juulikuu esimesel nädalal sõitsin rattaga 10,21 km, jooksin 24,42 km (juunikuu viimasel nädalal jooksin aga 116 km!) ning kõndisin 59,26 km.

Käesoleva kuu teisel nädalal (vajadusel ka kolmandal nädalal) annan jalale pisut puhkust, et vigastuste jäägid ära paraneksid. Järgmine võistlus on mul alles Kuldiga poolmaraton 10. augustil. Kuna vastupidavus on mul hea ja tahan Kuldigas head aega joosta, siis annangi kehale kiirustrennide eelse puhkuse. Loodan, et see tasub ennast ära.

Jooksmiseni! 😉

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu tellimused Aliexpressist 2014-2016

Panen siia pildid väikese selgitusega toodetest, mis olen ostnud. Pildid panengi konkreetselt enda asjadest, nii nagu nad kätte sain. Mu kõige esimene proovitellimus oli 16.mail 2014. Tellisin 6.35 eurot maksva siidise vööga kleidi S suurus. Minu mõõdud ongi XS/S (rohkem XS). See oli mulle paraku tiba suur ja ebaõnnestunud ost. Seda kleiti mul enam pole alleski. Nüüd oma aliexpressi lehelt vaadates näen, et olen tellinud samal päeval kaks kleiti. Tellisin ka ühe kollase suvekleidi, maksis 7,09 eurot, samuti S suurus. See oli üks mu lemmikkleite. Panen nüüd ka paar pilti, kus mul on see kleit seljas. :) Sellest kleidist ma jäin ilma, sest juhtus üks tobe õnnetus. Maal trügivad ikka sügisel rotid kappi, mu lemmik kleit oli mingi kurja roti poolt nii katki näritud, et pidin ära viskama. Seda toodet seal enam müügil pole ka, muidu telliks uue, vb sinise, sest tumesinine tundus ka väga ilus. Ma olen sel esimesel korral prooviks kohe mitu asja tellinud, tellisin

Kauneid kohti Eestimaal (Põhja-Eesti ümbrus)

Kuna ma käisin juuli lõpus/augusti alguses meie kodumaa kaunites paikades, siis otsustasin teha sel teemal siia blogisse ühe postituse. Nii mõnigi koht oli minu jaoks täiesti uus. Käesoleval aastal on "Puhka Eestis" eriti teemas. Kusjuures meil saab puhata küll. Siin postituses mainitud kohtades  käisime kolme päeva jooksul (aitäh mu  tädile , kes mind neisse kohtadesse sõidutas). Teksti tuleb siin vähe, pilte palju (fotod on tehtud tavalise nutitelefoniga). Esimesel päeval külastasime Jägala juga. Kusjuures mina polnud seal varem käinud. Tegemist on looduslikult ilusa vaatamisväärsusega. Samas jalutamist on seal vähe, vähemalt mulle tundus vaid üks pisike rajake olevat. Kui olime juga, sh jõge, piisavalt imetlenud, läksime vaatama 5 km eemal asuvat Linnamäe hüdroelektrijaama. Õhtupoole jalutasime Kadrioru pargis, sh roosiaias. Park ja roosiaed on mõlemad nii ilusad, et muudkui pildista ja imetle.  Teisel päeval k

Teekond elu esimese operatsioonini ning operatsioon ise (laparoskoopia)

Kui mul 2019 aasta veebruaris esmakordselt müoom diagnoositi, ei osanud ma sellest esialgu mitte midagi arvata. Arst ütles vaid, et ma tuleks aasta pärast kindlasti kontrolli tagasi, aga kui probleeme tekib, võin alati ka varem tulla. Läksin ära, koduteel mõtlesin, et müoom - ma olen seda sõna kuulnud, aga mis see on. Googeldades ehmatas esimese hooga sõna kasvaja ikka väga ära. Uurisin netist selle kohta edasi ja sain aru, et karta pole mul midagi vaja. See healoomuline kasvaja avastataksegi enamjaolt tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus ultraheliga. Pahaloomuliseks muutumise tõenäosus alla 1 protsendi. Sümptomite puhul on naistel sagedaseimaks kaebuseks väga vererohked päevad. Seda probleemi mul polnud. Müoom oli mul väga väike kah - 2,2*2,4 cm. Internetist selle haiguse kohta uurides jäi silma vaid nii palju, et peale esmaskordset avastamist tasuks minna uuesti kontrolli poole aasta pärast. Elasin siis oma tavalist elu edasi, probleeme polnud. Pikematel jooksudel (marat