Suvepuhkuse aitab meeldejäävaks teha see, kui saab reisida. Eriti tore on see, kui saab hobi reisiga ühendada. Peterburis toimus selle külastuse ajal Valgete Ööde maraton. Sellest üritusest tegin juba eraldi postituse, link asub siin.
Esimene päev
Buss pidi Tartust väljuma kell 02:30 28. juuni öösel vastu 29. juuni hommikut. Õhtul kodus magada ei saanudki, tunnike ehk teki all pikutada, kuid magama ei jäänud. Tartus ka buss hilines pisut. Kui lõpuks saime bussi peale, lootsin, et jään seal magama. Päris pikk sõit ikkagi ootas ees. Sain küll silmad kinni tukkuda, aga päris magama ei jäänudki. Peale seda, kui piiripunkt sai ületatud, tuli veel suurem uni. Terve buss vist tukkus, sest bussis oli täielik vaikus peale piiri ületamist. Mõni kindlasti ka magas, kuid ise ma (vist) päris unefaasini ei jõudnudki.
Jõudsime linna kohale küllaltki vara hommikul, kohvrid ja kotid saime hotell Asteriasse ära anda, kuid tube polnud lootust enne lõunat kätte saada. Läksime siis unistena stardimaterjalide järele. Sõitsime metrooga Park Pabedõsse ja siis jalutasime läbi pargi sellesse uhkesse hoonesse.
Võistluskeskuses tegime pikalt aega parajaks, pidime kõik müüjad läbi käima, et jõuda stardimaterjalide jagajateni. Seal oli esindatud ka Mizuno, nägin mitut paari 4500-rublaseid jooksujalanõusid ning ühed eriti ilusad 7000-rublased olid samuti. Oleksin võinud ehk neid 4500-rublaseid siiski proovida, sest kuskil mujal nii hea hinnaga ei saaks (1 euro on ligikaudu 70 rubla).
Mingi aeg läks mul õega kõht tühjaks, leidsime ühe burgerimüüja. Ostsime kumbki ühe peekoniburgeri ning limonaadi. Õde ostis maitsva kirsilimonaadi, mina aga proovisin mingit halva maitsega rohelist limonaadi. Oleksin samuti pidanud ikka kirsilimonaadi ostma.
Kui jalutasime tagasi läbi Park Pabedõ, tegime õega mõned pildid, sest ilus koht ja aega meil ju oli.
Suundusime uuesti metroojaama, metrooga sõitma ning saime lõpuks hotellituppa puhkama. Õde jäi päris ruttu magama. Mingi aja pärast läksid mu vanemad ja tädi sööma, mul aga oli kõht veel hamburgerist täis ning jäin samuti tuppa magama. Sain paar tundi puhata ja siis tegime isaga väikese ringi õues oma hotelli ümbruses ning ostsime kerget näksimist. Toas keetsime endale kohvi ja sõime. Isa läks ära magama, emaga käisin veel korra jalutamas ja poes, et meil ka järgmiseks hommikuks piisavalt süüa oleks. Magama läksin juba kell 8 õhtul. Öine bussireis rikkus esimese päeva siiski natukene ära. Kuigi kohale saabusime juba hommikul, siis väsimus ei lasknud sel päeval eriti linnas ringi vaadata.
Teine päev
Päeva esimene pool läks maratoni jooksmise ja sellest taastumise alla.
Kui olime hotelli tagasi suundunud, puhkasime paar tundi, seejärel läksime hotelli restorani sööma. Pärast seda puhkasime veel pisut, sest maraton on tõesti väsitav. Õhtul tegime hotelli lähistel ülilühikese jalutuskäigu. Peale seda suundusime hotelli ees olevasse sadamasse laeva ootama (paadiks seda ei nimeta, võib-olla, et kõige õigem nimetus eesti keeles oleks parv, inglise keeles vastab tõlge paadile - boat, vene keeles laevale -karabl).
Sõita saime nii Fontankal kui ka Neeval. Möödunud aastal sattusime sellisele sõidule, mis vedas meid mööda kaneleid ning Neeval sai olla vaid üürikest aega. Käesoleval aastal aga õnnestus meil saada sellisele laevareisile, mis lasi meil korraliku aja ka Neeval olla. See oli väga tore väljasõit. Kui ma õigesti mäletan, siis pilet maksis 700 rubla (10 eurot) inimese kohta ning veel olime üle tunni aja.
Laevareis oli mõnus. Peale seda käisime veel poest läbi. Kell oli juba 11 läbi õhtul, kuid Venemaal on paljud pisikesed toidupoed lahti ööpäevaringselt. Tuleb tunnistada, et kliendina on hea, kui kauplus on alati avatud, kuigi ise 24/7 avatud kaupluses töötada ei sooviks. Tahtsime õega osta poest natuke veini, et jooksud tehtud ja olemasolevat reisi pisut tähistada omavahel. Paraku veini osta me ei saanud, sest ka seal lõppeb alkohoolsete jookide müük kell 10 õhtul.
Toas sai siis tehtud kerge näksimine, käisin vannis ligunemas ja peale seda juba magama. Uni tuli ruttu ja magasin küllaltki hästi. Aeg-ajalt küll ärkasin, aga jäin kohe magama tagasi iga kord.
Kolmas päev
Kuna tegemist oli viimase reisipäevaga, ei tasunud liiga kauaks voodisse jääda. Mingi 8 või 8:30 paiku saime restoranis hommikusööki süüa (eelmine päev oli samuti hommikusöök hinna sees, aga meil oli vaja maratoni tõttu saada nii, et kella kuueks oleksime söönud, hommikusööki jagatakse üldiselt aga kella seitsmest hommikul).
Kui kõhud täis ja kohvid joodud, pakkisime oma kohvrid ning andsime need hotelli pagasihoiu ruumi. Nüüd oli meil mitu tundi aega, et linnas ringi jalutada ja huvipakkuvatesse kohtadesse sisse astuda.
Külastasime linna ühte suurt kaubanduskeskust Galeriat. Tegemist on mitmekorruseline hoonega, hoones toidupood, riidepoed, jalatsipoed, söögikohad. Minul kui spordihuvilisel oli tegemist III korrusel, kuhu olid kokku koondatud enamjaolt spordipoed. Ostsin endale Skechersi poest ühed spetsiaalsed käimisjalanõud (et oleks, mida 7. juulil Lahemaa käimismaratonile jalga panna). Neil jalanõudel oli hea allahindlus ning sain uued käimistossud kätte 2000 rublaga (ehk alla 30 euro). Küll müüja pakkus, et ma ikka ostaksin sokke lisaks, et kaks paari ostad, saad kolmanda peale kauba. Sokke ma siiski ei ostnud, küll aga mulle meeldis see, et müüja pakkis mu ostu riidest seljakoti (järgmine asi Lahemaa käimismaratoniks olemas mul!). 😃
Vaatasin korra ka väikesesse kauplusesse, kus müüdi Mizuno jooksujalanõusid, soodsaim oli 8000 rubla, teised 10 000 rubla (esimesel päeval expos olid hinnad 4500 ja kalleim 7000 rubla). Selle hinna eest ma muidugi osta ei raatsinud. Otsustasin, et vaatan parem hiljem Eestist.
Kui ostukeskuses saime omad asjad vaadatud, suundusime metroojaama, et sõita Nevsky Prospektile. Tegemist on linna peatänavaga, südamega.
Kõndisime esialgu paarist suveniiri müüjast mööda, jõudsime tänaval kunstnike juurde, kes tasu eest joonistavad inimestest portreesid ja/või naljapilte. See, kes eelmisel aastal joonistas portree mu isast, oli samuti seal olemas. Mu lähedased arvasid, et ma võiksin lasta ennast joonistada. Tundsin end veidi ebakindlalt, sest kui ma breketitega suu kinni naeratan, on see väga võlts ja juba nägu, hambaid kah nagu pool tundi järjest näidata ei jaksa. 😃 Küsisin õe käest, kas ma näen tõsise näoga väga õudne välja. Ta ütles, et ei näe ja soovitas mul mitte vinguda, vaid lasta endast portree ikka joonistada. Olime kuidagi sattunud täpselt sellesama kunstniku ette vaidlema arutlema, kes joonistas möödunud aastal pildi mu isast ning see mees vist saab natuke eesti keelest aru. Ma korra vaatasin kunstnike poole ja siis seesama tüüp kohe lahkelt palus mind nö modelliks naeratuse ja käeviipega. Väga piinlik oleks olnud mitte minna. Üritasin olla loomulik ja tõsine. Kui pilt valmis sai, siis see oli ikka üllatavalt hästi välja tulnud. Olin täitsa enda nägu ja ei näinudki tõsisena kõige hullem välja. 😃 See kunstnik võttis pildi eest 1500 rubla (21,43 eurot).
Peale seda kondasime veidi suveniiride poes - endale soetasin reisilt esemete näol mälestuseks teelusika, ruubikukuubiku ja kaks võtmehoidjat. Viimaseid kaks, sest mul oli võtmehoidjat vaja ja alguses ei leidnud sellise põhimõttega, nagu olin soovinud. Isa hiljem näitas, kus neid veel leidub ning sealt sain täpselt sellise nagu tahtsin. Esimese võtmehoidja andsin emale. Kõik võtmehoidjad maksid seal 200 rubla (2,86 eurot). Ühes suveniiripoes oli rikkalik maiustuste valik, igasugused kommikarbid, küpsised. Mäletasin möödunud aasta reisilt, et bussijaamas olid ka suveniirimüüjad ja ei hakanud seetõttu päeval ostma tooteid, mis võivad õhtuks kotis ära sulada. Ometigi, ma oleksin võinud juba siit midagi kaasa osta, kui ma vaid oleks teadnud...
Kui olime suveniiripoodidega ühele poole saanud, hakkasime vaikselt jalgsi hotelli suunas tagasi liikuma. Suhteliselt hotelli lähedale tee peale jäi kassikohvik. Läksime õega seda uudistama. Süsteem on selline, paned kilesussid eesruumis jalga, lähed kohvikusse teenindaja juurde. Seal desinfitseeritakse su käed ning antakse kaart, mis mõõdab kohvikus oldud aega. 1 minut maksab seal 5 rubla ning küpsiste-kohvi-tee eest eraldi maksma ei pea, need sisalduvad juba ise hinna sees. Tundus piisavalt soodne, et pisut uudistada. Ema tuli samuti veidike peale meid kohvikusse. Tegime mõned pildid ja sõime paar küpsist. Kui emal sai 7 minutit täis, siis lõpetasime meiegi. Plaanisime olla kohvikus 10 minutit, olime mingi 12 minutit, mis läks maksma meile 60 rubla (0,86 eurot).
Edasi suundusime hotelli restorani sööma. Tellisin mingi päris maitsva pastaroa. Täpsemalt olid seal spagetid, mida on breketikandjal "väga mugav" süüa, aga kuidagi sai see tehtud. Magustoiduks sõin jäätise. Jõime veel tassikese kohvi ning tuligi teele asuda.
Võtsime kohvrid, suundusime metroojaama, sõitsime metrooga sobivasse peatusse, pidime natukene veel kõndima ja olimegi bussijaamas. Plaanisin jätta korra kellegi lähedastest enda kohvrit valvama, et ise mõnele suveniirimüüjale viimane pilk peale visata, ehk müüvad ka siin maiustusi. Pettumus oli aga jaamas korralik, sest kõik müügipunktid olid suletud. Jõudsime jaama kella 8:20 paiku õhtul, sest kell 9 pidi väljuma meie buss. Möödunud aastal olime bussijaamas aga mitu tundi varem ning siis olid muidugi kõik müügipunktid lahti.
Kell 9 paiku saime bussi peale, bussis panin klapid pähe ja lasin Youtube'i playlistil muudkui mängida. Aeg läks niiviisi väga ruttu ja äkitselt olimegi juba piiripunktis. Piiripunktides läksid ka asjad väga ladusalt, saime vaadata 5 minutit ringi maksuvabas poes. Mina seal midagi erilist ei näinud, enamjaolt vaid alkohol. Kui Eesti piiri peal olid ka asjad joonde aetud, oli bussijuht graafikust nii palju ees, et tegi Narvas 45-minutilise peatuse. Jalutasime siis linnas hästi rahulikult veidi üle ühe kilomeetri.
Peagi jätkas buss sõitu ning Tartus olime 3:40 paiku nagu ette nähtud. Buss ise sõitis Riiga edasi ning Tartust läks osa uusi reisijaid veel bussi pealegi. Meie aga palusime üht taksojuhti, et ta meid ära veaks ning ja 4 ja 5 vahel hommikul olimegi kodus. Magama sain kell 5 hommikul.
Reis oli muidu tore, kuid meie pundile öised bussireisid siiski ei sobi, me kõik võime natuke tukkuda, aga me keegi ei saa bussis korralikult magada. Esimesele päevale pani see magata öö ikka korraliku põntsu. Teisel päeval oli maraton ning enim saimegi linnas ringi vaadata viimasel päeval. Samas, see linn on kauneid vaatamisväärsusi täis. Ilmselt peaks linnas olema nädal aega järjest, et veidi rohkem näha. See kõik aga maksab. Muidugi, iial ei tea, mis tulevik toob, sest seda linna tahaks tulevikus veel külastada. Mul on nägemata ülikuulsad ja suured purskkaevud (möödunud aastal Suveaias nägin samuti ilusaid purskkaeve, aga mingis teises kohas pidid eriti võimsad purskkaevud olema). Ermitaažis sees on samuti veel käimata. Kuna tulevik on alles ees, siis äkki kunagi jõuab rohkem seda ilusat linna näha. 😊
Kõike head! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar