Kuna ma pole mitu kuud kirjutanud, proovin võimalikult lühidalt ära jutustada, kuidas mul läinud on. Kui lugejad mäletavad, siis sügisel tabas mind vigastus ja olin jooksurajalt pikalt eemal. Jalale sain õnneks ravi peale ning juba kevadel sain vaikselt taasalustada jooksmisega.
Jaanuar
Kuna ma ei tohtinud joosta, pidin leppima kõndimisega. Osalesin edukalt "Jooks on lahe iga päev 5 km" väljakutses. Ühes kuus on lubatud 5 vaba päeva ning need ma kasutasin samuti kõik ära. Käesoleva aasta esimesel kuul kõndisin maha 143,83 km. Talvekuu kohta võis rahule jääda küll, mõnel üksikul päeval sai kõnnitud ka rohkem kui 5 km korraga. Pikim kõnd oli 9,13 km 5. jaanuaril.
Ei jooksnud veel kilomeetritki, aga see-eest kõndisin 144,48 km. Sel kuul aitas mul taas reel püsida see 5 km väljakutse, kuigi sai ära kasutatud ka 5 lubatud vaba päeva. Kolmel korral kõndisin 10 km korraga.
Märts
Kõndisin 121,75 km ning rattaga sõitsin 51 km (5 rattasõitu). Selle aasta esimese jooksu tegin 17. märtsil, täpselt 3 km ajaga 18:29 (keskmine pulss 151). Jooks on lahe väljakutses üritasin tegelikult märtsis ka osaleda, aga vabu päevi tuli lubatust rohkem ja nii ta siis jäi.
Aprill
Jalgrattaga sõitsin 123,36 km. Kuigi enamik jalgratta kilomeetreid koguneb tööl käimisest (üks ots 10 km), siis kuu lõpu poole sõitsin niisama 20 km korraga. Valisin veel mingi Pangodi tõusu, arvasin, et hull äge on niimoodi ringiga Elvast koju sõita. See sõit tegelikult väsitas mu ikka päris korralikult ära (eks samal päeval sai nii joostud kui ka kõnnitud lisaks).
Selle aasta naljakuul kõndisin 182,79 km. Iga päev 5 km väljakutse tuli mul aprillis taas väga hästi välja, viiest lubatud vabast päevast kasutasin ära kolm. Jooksma jõudsin üheksal korral ning kuu jooksukilometraažiks tuli 32 km. Osalesin virtuaalsel sinilille jooksul (3,2 km ajaga 20:56). Enamjaolt jooksin korraga 3 km, kahel korral 4 km ning kuu viimasel päeval juba 5 km korraga. Kui kuu alguses oli jooksu keskmine tempo 6:22 min/km, siis kuu lõpuks sain tempo 6:10 min/km ümbrusesse. Keskmine pulss oli aprilli jooksudel 155-162. Pikk jooksupaus tegi vist südamele head, et sellise tempoga sörkides üle 170 enam keskmine pulss polnud.
Mai
Jalgrattaga sõitsin 191 km. Kuigi tiheda töögraafiku tõttu ei osalenud iga päev 5 km väljakutses, osalesin kahel virtuaaljooksul. Tallinki maijooksul (7 km) ning Tartu maastikumaratoni maratoni kombol (42,2 km nö juppideks jaotatuna, kuni maratoni distants täitub, minimaalne korraga läbitav maa oli 4,2 km). Maikuus jooksin üheteistkümnel korral ning jooksukilomeetreid kogunes 70,63 km. Korraga joostavad distantsid olid 5-8 km pikkused. Keskmine pulss oli enamikel jooksudel 158-162, vaid kahel korral üle 170. Keskmine jooksu tempo oli enamjaolt üle 6 minuti kilomeetri kohta, sest pidin veel mõnda aega kiirusetrennidega tagasi hoidma. Maikuus kõndisin 62,45 km.
Juuni
See kuu oli mul juba väga asjalik, jalgrattaga sõitsin 295,87 km. Kõndisin 99,29 km ning jooksukilomeetreid kogunes juba 86,14. Keskmine jooksupulss püsis 165 ümbruses, samuti hakkas paranema mu tempo, keskmine tempo hakkas tasapisi tulema juba alla 6 minuti. Kuu teisel poolel tegin ühe korraliku lühikese kiirustrenni - 3,04 km ajaga 15:25, keskmise tempoga 05:02 ning keskmine pulss tuli 172 (vanasti oleks üle 180 läinud). Juunikuus sain endale kaks toredat medalit - Elva südaööjooksu virtuaaljooksult hundikujulise medali (kõikidele lõpetajatele) ning Kambja tervisejooksu 10 km võistlusdistantsi omalt enda vanuseklassi II koha medali. Südaööjooksul pidin virtuaaliga leppima, sest see sattus mu tööpäevale, muidu oleks ma loomulikult valinud päris võistluse. Minu tänavune esimene päris võistlus oligi Kambjas, sellest aga kirjutan täpsemalt juba oma järgmises postituses. Vihjeks ütlen vaid nii palju, et keskmine pulss oli sel õhtul toimuval võistlusel 183 ning distants ligi 10 km.
Lõpetuseks panen siis pildi sel aastal välja teenitud medalitest. Kuigi praegu on mul neid vaid neli, siis aasta lõpuks on kindlasti poole rohkem. 😉
Jooksmiseni! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar