Otse põhisisu juurde

Mina üle ootuste hästi läinud SEB Tallinna poolmaraton! :)

Pühapäeval oli mind ees ootamas poolmaraton Tallinnas. Viimati oligi mul nii pikk jooks siis, kui mai alguses jooksin Tartu jooksumaratonil Otepäält Elvasse. Selle vahemiku sees (maist septembrini) ma jooksin palju, nädalas 4-5 korda. Tegin igal nädalal kokkuvõtteid oma treeningutest, sest see andis motivatsiooni (nädala kokkuvõtetega veel ei lõpeta, sest üks poolmaraton sel aastal veel ees). Tervise tõttu pidin just mõned nädalad enne võistlust treeningutega pisut tagasi tõmbuma. Tervislikel põhjustel ei olnud plaanis ka Tallinnas üle pingutada, vaid nautida lihtsalt osalemisrõõmu. Kuna mu poolmaratoni rekord on alla 1:49 ja Tallinna rekordit püüdma ei läinud, siis lootsin lihtsalt kahe tunniga joosta.

Päev algas väga vara, sest äratus oli juba kell 5 hommikul (laupäeval olin 22-ni tööl ja koju jõudes oli vaja asjad kokku panna, magama sain vist 23.30 paiku). Hommikusöögiks oli, nagu võistluspäeval ikka, kaerahelbepuder. Mina veel panen pudrule paksult hapukoort peale ja siis on ikka eriti maitsev. 😊 Pudru kõrvale tavaliselt viil juustusepikut ning muidugi ei puudunud ka hommikukohv. Sõitma hakkasime juba 5:30 paiku, sest isa oli ees ootamas tema esimene täismaraton. Ma sain ka autos pisut tukkuda ning Tallinna jõudes väsinud ei olnud. Ilm oli juba hommikul pilves ja jahe - jooksmiseks väga hea.

Enne seda, kui isa saatsime stardikoridori, jõudsin korra ka Margitit näha ning talle jooksuks edu soovida.

Pärast seda, kui maratoonarid jooksma läksid, suundusime ema ja tädiga (tädi tuli meile kaasa elama, ta ise jooksis eelmisel päeval 10 km, mu noorim vend jooksis samuti laupäeval Tallinnas 10 km) Maiasmoka kohvikusse, sest oli paras aeg veel üks eine võtta. Pärast kohvikus söömist läksime Vabaduse väljakule tagasi. Leidsin ühest spordiasju müüvast telgist ühe särgi, mida ei saanud ostmata jätta. Kuna materjal mulle meeldis ja värvid olid ka ilusad, otsustasin hoopis uue särgiga minna võistlusele, mitte selle vanaga, mis mul kotis oli.

Vahetasime emaga riided ning lasime endast enne veel pilti teha. Pildi peal mul ongi juba see väga hea hinnaga soetatud spordipluus seljas.



Kuna õues oli jahe, siis esialgu jätsime dressikad peale (need andsime tädi kätte alles stardikoridori minnes). Stardikoridori läksime mingi 20 minutit enne starti ning saime seal kiireimatele maratoonlastele, kel olid viimased sammud veel minna, kaasa elada, neid ergutades ja neile plaksutades. See oli lihtsalt nii vahva ja juba seal stardikoridoris oli hea emotsioon. 😊

Mu stardinumber oli 569 - eliitgrupist järgmine grupp. Eesmärk oli joosta rahulikult. Kui jooks algas, siis enesetunne oli super ja kilomeetrite ajad tulid nii head, et ise ka ei uskunud. Kuna tempo sobis mulle, siis üritasingi samas tempos edasi pürgida. Esimene joogipunkt tuli üllatavalt ruttu, jõin seal topsikutäie vett ära ja jooksin koos teistega edasi. Üldse olin väga rahul sellega, et joogipunkte nii palju oli ja et need olid distantsi peale nii ühtlaselt ära jaotatud. Ma jõin kõikides joogipunktides - esimeses ja viimases vett, vahepealsetes spordijooki.

Ühes puntkis anti ka energiageeli, kuigi mu enesetunne oli jätkuvalt väga hea, võtsin ikkagi prooviks, sest lõpuni seda maad ikka veel oli. See geel ei maitsenudki mulle, ma ei tea, kas pooltki ära sõin. Geelid pole vist väga minu teema.

Kuni 10 kilomeetrini joosti minust ikka mööda (aga mitte paljud ja enamik mööda jooksjatest olid mehed), kuid pärast kümnendat kilomeetrit hakkasin ise mööda jooksma teistest. Üritasin vahel mõnega koos joosta, aga mingi aja pärast avastasin, et olen mööda läinud. Mu jalad kandsid mind lihtsalt nii hästi ja enesetunne oli hea. Kuskil 15 või 16 km peal vist tundsin korra kerget väsimust, aga teadsin, et varsti tuleb taas joogipunkt.

Pärast viimast joogipunkti otsustasin, et kuna nii vähe on jäänud, tõstan viimasel kilomeetril tempot. Mul käis peast läbi mõte, et äkki ma ikkagi suudan poolmaratonis uue rekordi joosta. Ometigi, kui tempot tõstsin, siis terve viimane kilomeeter olid jalad all kui pakud. Mul oli tunne, et ma ei tõstnud üldse tempot, aga samas läksin inimestest muudkui mööda. Ilmselt jooksin suure tahtejõu tõttu nii hästi. Alles lõpusirgel (munakiviteel) jooksis üks mees minust mööda. Kui mina lõpuks finišijoone ületasin ja nägin, et aeg on alla 1:50, siis olin selle tulemuse üle nii õnnelik ja emotsioonid olid laes.

Ma läksin oma rauavaegusaneemia tõttu tagasihoidliku eesmärgiga - joosta maraton kahe tunniga. See, et ma selle alla 1:50 tegin, ilma et oleks rajal hullumeelselt pingutanudki - ma olen siiani selle üle väga õnnelik. See oli jooksuvõistlus, kus ma terve tee nautisin jooksmist. Kindlasti aitas heale jooksule kaasa ka suurepärane jooksuilm - pilves ja jahe. 😃

Kui ma täiesti terveks saan, siis järgmisel aastal on ehk veel paremad rekordid ees. Järgmine poolmaraton on mul küll juba 7.oktoobril Tartus, aga kardan, et seal on rada raskem. Natuke loodan siiski, et õnnestub ehk seal uus rekord joosta.

Pärast jooksu tegi tädi minust paar pilti. 😊



Istusin pärast seda trepile jalgu puhkama, sest ema oli veel rajal (isa oli oma maratoni juba läbi/ära jooksnud). Trepil istudes sain positiivse üllatuse osaliseks, sest Viigi märkas mind ja mul õnnestus ka teda talle nii oluliselt päeval lõpuks päriselt näha. Viigil oli oma esimene täismaraton just seljataga. Mingi aja pärast tuli ka Maris, kel oli samuti esimene täismaraton seljataga. Mul oli nii hea meel, et nägin neid kahte blogijat, tänu kellele avastasin ka ise spordi (just jooksmise) teemal blogimise. Nemad olid esimesed blogijad, kelle blogisid ma jälgima hakkasin. Ma lihtsalt pidin nende tublide naistega pilti tegema. 😊


Sel aastal on mul olnud palju jooksuvõistlusi, aga neist kahel sain ma eriti hea emotsiooni osaliseks (hakka või rõõmust nutma). Esimene oli Jelgava ööjooks ning teine seesama poolmaraton Tallinnas.

Endomondo andmetel oli mu aeglaseim kilomeeter 11.kilomeeter, mille jooksin ajaga 5:43. Kiiremait kilomeetri aega ma ei tea, Endomondo näitab, et kolmas kilomeeter ajaga 4:02, aga see on mingi GPS-i praak. Ma ei jookse nii kiiresti ja selle kolmanda kilomeetri ütles Endomondo kahtlaselt ruttu. Rohkem Endomondo ei eksinud, aga maaks mõõtis 21,3 (eks see oligi selle valesti mõõdetud kolmanda kilomeetri tõttu). Ilmselt mu kiireim kilomeeter oli hoopis kahekümnes, mille jooksin täpselt viie minutiga.
Panen ka siia need Endomondost tehtud ekraanipildid.




Tallinna maraton oli esimene võistlus, kus rinnanumbril oli kirjas ka mu nimi. Lisaks sain ka ühe ilusa medali võrra rikkamaks.



Poolmaratoni lõpetas 2905 inimest ja mina sain neist 858.koha.  Selle distantsi lõpetas 1166 naist ning mina olin naistest 119.kohal. Enda vanuseklassis sain 75.koha. Kuna mul juba end rajal tagasi hoides nii head ajad tulevad, ootan põnevusega, milliseid aegu siis jooksma hakkan, kui raua näitajad veres normi saan.


Selle postituse kokkuvõtteks ütlen, et ma olin rohkem kui rahul, et nii suurepärasel üritusel osalesin. Ma sain suurepärase elamuse osaliseks.

Jooksmisteni! 😉

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu tellimused Aliexpressist 2014-2016

Panen siia pildid väikese selgitusega toodetest, mis olen ostnud. Pildid panengi konkreetselt enda asjadest, nii nagu nad kätte sain.

Mu kõige esimene proovitellimus oli 16.mail 2014. Tellisin 6.35 eurot maksva siidise vööga kleidi S suurus. Minu mõõdud ongi XS/S (rohkem XS). See oli mulle paraku tiba suur ja ebaõnnestunud ost. Seda kleiti mul enam pole alleski.


Nüüd oma aliexpressi lehelt vaadates näen, et olen tellinud samal päeval kaks kleiti. Tellisin ka ühe kollase suvekleidi, maksis 7,09 eurot, samuti S suurus. See oli üks mu lemmikkleite. Panen nüüd ka paar pilti, kus mul on see kleit seljas. :)
Sellest kleidist ma jäin ilma, sest juhtus üks tobe õnnetus. Maal trügivad ikka sügisel rotid kappi, mu lemmik kleit oli mingi kurja roti poolt nii katki näritud, et pidin ära viskama. Seda toodet seal enam müügil pole ka, muidu telliks uue, vb sinise, sest tumesinine tundus ka väga ilus.




Ma olen sel esimesel korral prooviks kohe mitu asja tellinud, tellisin ka ühed sinised mugavad vaba aja…

Tartu linnamaratoni poolmaraton 7.oktoober 2017 - jooksin aja, millest ei osanud unistadagi! :)

7.oktoober oli minu jaoks tähtis päev, sest mind oli Tartus ees ootamas poolmaraton. Viimati jooksin poolmaratoni 10.septembril Tallinnas (loe SIIT) ja seal läks mul päris hästi. Tartu linnamaratonil oli mu eesmärk joosta uus poolmaratoni rekord ehk läksin püüdma aega alla 1:48 (1:47 tundus ideaalne).
Stardimaterjalid võtsime välja juba reedel.
Võistluspäeva hommik algas pudruga, see on lausa kohustuslik hommikusöök sellisel päeval. Hommikul pakkisin oma koti kokku, aga kuna ma polnud kindel, millega joosta, sai sinna riideid visatud palju rohkem kui vaja. Võtsin kaasa nii pikad kui ka lühikesed jooksuriided.
Tartus olime kohal 9:15 paiku ja nägime ära täismaratoni stardi. Vaatasime emaga natuke aega lastejookse, siis vaatasime pisut telkides ringi ning pärast seda suundusime riideid vahetama. Valisin jooksmiseks pikkade käistega särgi ja lühikesed püksid (viimane oli heade taskute pärast) ning igaks juhuks jätsin pähe ka õhukese peapaela.
Andsime oma kotid pakihoidu ning suundusimegi sta…

Kevadine Tartu ülikooli botaanikaaed ning emajõeäärne allee (palju ilusaid looduspilte!)

Käsime 26.mail õeraasuga Tartus botaanikaaias ja tagasi jalutasime läbi selle pargi, mis asub Emajõe ääres. Päike paistis ja ilm oli soe ning me klõpsisime päris palju pilte (ma see sinise kleidiga, õde punase kleidiga - meist ka ikka paar pilti☺. Panin fotod siia algse suurusega ja nad tulid päris suured, seetõttu arvutis neid pilte parem vaadata kui telefonis.

Juttu sellesse postitusse ma rohkem ei panegi, jagangi lihtsalt ka oma lugejatega neid ilusaid pilte.


Head vaatamist! ☺