Otse põhisisu juurde

Ventspilsi külastuse mured ja rõõmud (sh osalemine jooksuvõistlusel) 17-18 juuni :)

Mind oli ees ootamas pühapäeval oma esimene jooksuvõistlus Lätis. Kui kuulsin varakevadel, et isal on plaanis ka Ventspilsis joosta, siis tekkis endalgi huvi ilusasse kohta kaasa minna. Kuna mingil määral saan graafikut asendajana ette mõelda, siis teadsin, et Narva Energiajooksu nädalavahetusel ma olen tööl, seega küsisin järgmise nädalavahetuse hoopis vabaks ja selline ootusärevus oli sees juba mingi nädal enne Ventspilsi jooksu. Kuna Ventspils on siiski suhteliselt kaugel, siis sai varakult ka hotellis toad broneeritud (sest võistlus oli ees ootamas pühapäeval).

Liikuma hakkasime me laupäeval juba suhteliselt vara, sest kõigepealt oli vaja minna sugulase lõpetamisele, kes lõpetas Maarja Magdaleena põhikooli kiituskirjaga. Edasi liikusime Tartusse, kus kahe paiku võtsime peale ka tädi ning siis võis Lätti sõit alata. Sõit oli väga pikk ja see tee, mille isa sõiduks valis, oli (Lätis) täis teeremonte ja 50 alasid. Mingi poole kümne paiku jõudsime oma hotelli juurde ja hotellil oli vaid 10 parkimiskoha (see üks põhjus, miks pealkirjas mured). Parksime auto ära, viisime asjad hotellituppa ja siis sõitsime pisut ka linnaga tutvuma ja paraku see oli ette juba teada, et meie parkimiskoha hotelli eest võtab järgmine ära. Nii, kui ära sõitsime, võetigi ainus vaba koht hotelli eest ära.

Sõitsime siiski linna uudistama, alguses uurisime järgmise päeva võistluskohta ja siis uurisime, kuidas ka mere äärde minna saaks. Ma kaardi pealt nägin juba kevadel, et Ventspils asub mere ääres ja sellepärast tekkiski huvi, et tahaks sinna vanematega kaasa minna (rannik asus võistluspaigast siiski mitme km kaugusel). 😃 Klõpsisin ka mõned pildid sel õhtul, aga paraku mõnel pildil see kvaliteet jäi pisut kehva. Panen need paar pilti rannikust ja rannikuäärsest ilusast pargist siiski ka siia. ☺






Me jalutasime mingi 3 km ja siis sõitsime tagasi. Auto tuligi paraku parkida pisut kaugemale tänava äärde. Hea seegi, et auto oli nii meie (minu, ema ja tädi) kui ka isa hotellitoa aknast näha. Hommikul oli äratus poole kaheksa paiku ja ikka pidin aknast välja vaatama, et kas meie auto ikka alles on ja õnneks oli (meil ilus tumesinine E klassi Mercedez).

Läksime restorani hommikusööki sööma - võileiba sai endale teha, pannkooke oli, ka tortillasid võis võtta. Ma võtsin pannkoogi, paar võileiba ja jogurti. Ma olen väga suur kohviarmastaja, võtsin ka ühe kohvi ja see oli väga halva maitsega. Jõin siiski ära, sest olen ilmselt kohviusku ja ilma kohvita erksaks ei saa. 😄

Lahkusime hotellist ja suundusime võistluskeskusesse. Eile õhtul saime aru, et saame täitsa võistluskeskuse kõrvale parkida, sest parkla seal oli, aga selle poole pealt, kus meie sõitsime, ei lastud paljusid, sh ka meid sisse. Saime siiski suht lähedale parkida, nii et elas üle. ☺

Läksime oma stardimaterjale välja võtma, isal oli võistlus kl 10:00 algamas, meil kl 13:00, aga me saimegi see aeg pisut ümbrust vaadata kui ka hiljem sooja teha.

Saatsime isa siis poolmaratoni starti ära. Kuna tal vigastus, siis ta paraku joosta veel ei saa ja ta kõndis poolmaratoni läbi ajaga 2:43:51. Tegin isast stardi eel ka ühe pildi. ☺


Nüüd panen pildi, kus on näha tagaplaanil üks väike mägi, mille otsa me ronisime.

Kuigi mäkke ronimiseks tuli üle 389 trepiastet astuda, siis see ei väsitanud üldse, kuidagi mugav trepp oli. Mäe otsas tegin ma ikka mitu pilti ja panen nüüd need siia. ☺






Muidugi lasin ma mäe otsas ka endast pilti teha ning ka end emaga koos pildistada. 😄




Kui olime seda vaadet piisavalt nautinud ja pildid ära klõpsinud, hakkasime alla tagasi minema. Täitsa võistluskeskuse kõrval oli park, kus olid jänesed. Kolm jänest olid ühel pool teed koos ja üks teisel pool teistest eraldi. Muidugi me pildistasime neid ja lasime ka endid koos jänestega pildistada. 😃






Kui nende jäneste juurest ära tulime (olime siiski võistluspaiga lähedal) sai ilmselt poolmaratoni omadel mingi ring näis. Üks pruutpaar pidas nimelt niiviisi jooksuvõistlusel osaledes pulmi. Sain pruutpaari koos kolme pruutneitsiga ka pildile ja nad viikesi jooksid koos poolmaratoni ära. ☺


Aeg oli üllatavalt kiiresti edasi liikunud ja kuna õhk oli suhteliselt soe, siis panime (meie väike naistepunt) ka jooksuriided ära selga. Dressipluusid sai alles päris enne starti ära võetud (pakihoidu andsime), sest tuuline oli. Kuna meil oli aega, saime piisavalt ka sooja teha. Kui me enne starti veel WC järjekorras seisime, nägime ära ka selle, kuidas mu isa lõpetas (ta ise meid ei märganud). Poolmaratonil osalejatel oli ka eesnimi numbri peal ja kuulsime, kuidas ka ta nime läbi mirkofoni mainiti. Hiljem kuulsin isalt, et talle ka plaksutati. Kuigi ta pidi tervislikel põhjusel piirduma kõndimisega, siis ta kõndis väga hea aja ja sai siiski hea elamuse (kuigi teda teades võin öelda. et joostes saaks ta veel parema elamuse). 😄

Meie läksime siis stardikoridori ja ma jäin emast ning tädist ettepoole, sest olen neist natuke kiirem. Alustasin eliitgrupi taga, aga kuna selles Läti sarjas on väga tugevad jooksjad, siis minust eespool oli ikka paarsada inimest ma pakun. Meie start oli 5 km jooksjatega koos, nemad jooksid ühe ringi, meie, 10,5 km omad, kaks ringi. Ühel ringil oli kaks joogipunkti ehk kokku 4 tk, see oli hea, aga kuna joogipunkt oli kohe ringi alguses, siis võib öelda, et 10,5 km distantsil sai juua kolmel korral. Ma ise tegin selle vea, et võtsin kohe esimese käest topsiku ja sain igas punktis vaid vett. Oleks nõksu tahapoole jooksnud, oleks ehk ka mingit spordijooki saanud. Lisaks oli rajal (kuna kaks ringi, siis kaks korda) üks koht, kus sulle soovi korral voolikuga vett pritsiti. Ma sain mõlemal korral vett, ainult prilliklaasid pidin ka pärast särgi külge ära kuivatama. 😃

Joogipunktides ma kõndisin ja jõin topsiku tühjaks, alles siis jätkasin jooksu. Mul oli eesmärk, et tuleks 10 km aeg taas alla 50 minuti. Kuigi jooks oli ühest küljest raske, siis ma suutsin suht ühtlases tempos ära joosta. Kuna kuulsin Endomondost, et km ajad tulid alla 5 minuti, siis teadsin, et juurde panna pole vaja. Kuigi 4. ja 9. km ajad tulid tiba üle viie minuti, siis olin oma jooksuga ikkagi rahul. 10 km jooksin ära ajaga 49:17, aga kuna distants oli tiba pikem - 10,57 km, siis mu ametlik lõpuaeg oli 52:09. Sain 167.koha, lõpetas selle distantsi 464 osalejat. Kuna tundus, et kohal olidki väga hea tasemega jooksjad, siis olen rahul, sest iseenda eesmärgi, 10 km kas või sekund alla 50 minuti, ma ju täitsin.

Pärast jooksmist sai kiip jalanõu küljest ära võetud (ma esimest korda trehvasin, et kiip jalanõu küljes, mitte nr taga), aga sai ka niimoodi kenasti hakkama. Sõin natuke puuvilju kosutuseks. Pakuti melonit, banaani, oli vist ka õuna ja midagi veel, a ma ise piirdusin meloni ja banaaniga. Pärast jooksmist lasin ka endast paar pilti klõpsida. Täna (esmaspäeval) kodus tegin ikka ka oma esimesest Läti medalist pildi. 😄





Ema jooksis ära ajaga 1:04:03 saades sellega 356.koha ning tädi jooksis ära ajaga 1:04:45 saades 366.koha. Kuna tundub, et selles Läti jooksusarjas on väga hea tasemega jooksjad, siis nö meie kambas jooksid kõik vastavalt oma võimetele ja olime kõik ikka (enam-vähem) rahul oma tulemustega. 

Kui me oleks tahtnud, me oleks võinud pärast võistlust ka külma suppi saada, meil olid ju toidutalongid, a me ei tahtnud. Sooja suppi oleks ehk isegi läinud sööma (aga sooja suppi ei pakutud ju), sest kuigi jooksmiseks oli ilm ehk natuke palav, siis niisama olemiseks oli tiba jahe ja tuuline.

Natuke jalutasime veel võistluspaiga kandis ringi ja hakkasimegi vaikselt tagasi liikuma. Ventspilsis sai veel mingist poest läbi käidud ja hakkasimegi sõitma. Meil (autojuhist isal) oli plaanis sõita kuidagi ümber Riia, et rahulikum ja alates Siguldast siis teist teed pidi, kui eelmine päev Lätisse sõites, et äkki vähem remonte ja 50 alasid. Muidu oligi sõit normaalsem ja rahulikum, aga mingi 40 km enne Riiat saime ühe kurva sündmuse osaliseks/pealtnägijaks.



Me pidime suhteliselt lähedal, täiesti mürgise suitsupilve all, tükk aega autoga seisma ja ootama, enne, kui saime edasi liikuda - põhjusteks olid sillaremont (meie poolel fooris punane tuli), aga liikuma saades nägime ka seda, et avarii oli toimunud. Kui liikuma lõpuks saime, siis see pilv paistis veel väga kaugele. Rohkem siiski sekeldusi ega muresid polnud. Isa valitud teel polnud ka 50 alasid ja kojusõit oli sujuv. Ma ei jäänud tagasiteel autos isegi magama seekord. 😃
Koju jõudsime mingi 11 paiku õhtul.

Postituse pealkirjaks panin mured ja rõõmud, sest muredeks olid :
  • minekul 50 alad ja palju foore teederemondi tõttu;
  • hotelli väike parkimisala;
  • hotellis isa toas oli voodi katki (ta kuidagi ikka sai öösel magada);
  • Lätis ei saanudki head kohvi;
  • see tulekahju tagasiteel ehmatas ära.

Kuna tore ikka oli ka, siis toon välja ka selle, mis meeldis:

  • ilusad pargid;
  • ilus rand valge liivaga;
  • jooksin 10 km alla 50 minuti;
  • rajal olid ergutajad;
  • rajal piisavalt joogipunkte (veega kastmine lisaks);
  • pärast võistlust sai puuviljadega end kosutada (talongita);
  • hea korraldus;
  • sain uutmoodi hea elamuse.



Kokkuvõtteks veel nii palju, et mul on hea meel, et seal käisin ja sest üritusest osa võtsin. Kuigi Eestis on ka jooksuvõistlused, siis me elame vaid korra ning kui jooksmisest on saanud hobi, siis välismaa jooksudel osaledes saab uusi elamusi ja on kord vanaks saades, mida mäletada. ☺

Päikest! ☺

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu tellimused Aliexpressist 2014-2016

Panen siia pildid väikese selgitusega toodetest, mis olen ostnud. Pildid panengi konkreetselt enda asjadest, nii nagu nad kätte sain. Mu kõige esimene proovitellimus oli 16.mail 2014. Tellisin 6.35 eurot maksva siidise vööga kleidi S suurus. Minu mõõdud ongi XS/S (rohkem XS). See oli mulle paraku tiba suur ja ebaõnnestunud ost. Seda kleiti mul enam pole alleski. Nüüd oma aliexpressi lehelt vaadates näen, et olen tellinud samal päeval kaks kleiti. Tellisin ka ühe kollase suvekleidi, maksis 7,09 eurot, samuti S suurus. See oli üks mu lemmikkleite. Panen nüüd ka paar pilti, kus mul on see kleit seljas. :) Sellest kleidist ma jäin ilma, sest juhtus üks tobe õnnetus. Maal trügivad ikka sügisel rotid kappi, mu lemmik kleit oli mingi kurja roti poolt nii katki näritud, et pidin ära viskama. Seda toodet seal enam müügil pole ka, muidu telliks uue, vb sinise, sest tumesinine tundus ka väga ilus. Ma olen sel esimesel korral prooviks kohe mitu asja tellinud, tellisin

Kauneid kohti Eestimaal (Põhja-Eesti ümbrus)

Kuna ma käisin juuli lõpus/augusti alguses meie kodumaa kaunites paikades, siis otsustasin teha sel teemal siia blogisse ühe postituse. Nii mõnigi koht oli minu jaoks täiesti uus. Käesoleval aastal on "Puhka Eestis" eriti teemas. Kusjuures meil saab puhata küll. Siin postituses mainitud kohtades  käisime kolme päeva jooksul (aitäh mu  tädile , kes mind neisse kohtadesse sõidutas). Teksti tuleb siin vähe, pilte palju (fotod on tehtud tavalise nutitelefoniga). Esimesel päeval külastasime Jägala juga. Kusjuures mina polnud seal varem käinud. Tegemist on looduslikult ilusa vaatamisväärsusega. Samas jalutamist on seal vähe, vähemalt mulle tundus vaid üks pisike rajake olevat. Kui olime juga, sh jõge, piisavalt imetlenud, läksime vaatama 5 km eemal asuvat Linnamäe hüdroelektrijaama. Õhtupoole jalutasime Kadrioru pargis, sh roosiaias. Park ja roosiaed on mõlemad nii ilusad, et muudkui pildista ja imetle.  Teisel päeval k

Teekond elu esimese operatsioonini ning operatsioon ise (laparoskoopia)

Kui mul 2019 aasta veebruaris esmakordselt müoom diagnoositi, ei osanud ma sellest esialgu mitte midagi arvata. Arst ütles vaid, et ma tuleks aasta pärast kindlasti kontrolli tagasi, aga kui probleeme tekib, võin alati ka varem tulla. Läksin ära, koduteel mõtlesin, et müoom - ma olen seda sõna kuulnud, aga mis see on. Googeldades ehmatas esimese hooga sõna kasvaja ikka väga ära. Uurisin netist selle kohta edasi ja sain aru, et karta pole mul midagi vaja. See healoomuline kasvaja avastataksegi enamjaolt tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus ultraheliga. Pahaloomuliseks muutumise tõenäosus alla 1 protsendi. Sümptomite puhul on naistel sagedaseimaks kaebuseks väga vererohked päevad. Seda probleemi mul polnud. Müoom oli mul väga väike kah - 2,2*2,4 cm. Internetist selle haiguse kohta uurides jäi silma vaid nii palju, et peale esmaskordset avastamist tasuks minna uuesti kontrolli poole aasta pärast. Elasin siis oma tavalist elu edasi, probleeme polnud. Pikematel jooksudel (marat