Märtsi alguses olin entusiastlik, et sul kuul tulevad mul trennid välja. Plaan oli olla aktiivne iga päev, et ehk õnnestub just sel 30-päevalisel kuul liikuda absoluutselt iga päev vähemalt 5 km. Kuu alguses õnnestus mul see päris hästi, kuid kuu keskel sai mingi paha viirushaigus mu kätte ja ma olin kaks nädalat rajalt maas. Kusjuures sel aastal juba teist korda. Jaanuaris olin samuti kaks nädalat tõbine, siis küll ilma palavikuta. Vähemalt märtsis sai pisut kõndida ja rattaga sõitagi. Nüüd kõigest lähemalt.
01. - 08. märts
Kuu esimesel päeval jooksin 5,14 km ajaga 25:37, keskmine tempo 5:49 min/km. Hiljem jalutasin 3,1 km. Esmaspäeval (02. märtsil) jooksin 5,12 km ajaga 30:27. Teisipäeval jalutasin 5,19 km. Kolmapäeva hommikul jooksin 5 km ajaga 28:15. Neljapäeva hommikul jalutasin 3,21 km ning õhtul jooksin 10,05 km ajaga 57:33 (keskmine tempo 5:44 min/km). Reede hommikul jooksin 5,02 km ajaga 29:38 ning hiljem sõitsin rattaga tööle (10,21 km). Laupäeva hommikul kõndisin 5,01 km ajaga 58:30. Pühapäeval jooksin 16,23 km ajaga 1:39:41, keskmine tempo 6:09 min/km. Tegemist oli märtsikuu pikima jooksudistantsiga. Isegi poolmaratoni ei õnnestunud märtsis joosta.
09. - 15. märts
Esmaspäeval jooksin 7,01 km 41 minutiga, keskmine tempo 5:51 min/km. Ma nägin õhtul lähedaste sõnul kehva välja ja soovitati end kraadida. Mul oligi väike palavik, aga enesetunne oli täiesti normaalne. Teisipäeval ma siiski jooksmisega ei riskinud, vaid kõndisin 5,05 km. Õhtul oli taas väike palavik. Kolmapäeva hommikul oli normaalne enesetunne, õhtul aga hakkas juba päris halb ja väike palavik tuli tagasi (ja püsis nädala lõpuni). Neljapäeval sai veel olude sunnil korra 1,5 km kõnnitud ja olingi mingi viiruse poolt voodisse naelutatud (igaks juhuks mainin, et koroonaviirus see arvatavasti polnud, 99% kindel selles). Mul oli kerge köha, väike palavik, väga kehv enesetunne, nõrkus, väsimus ja pea küll valutas, küll kumises. Ikka päris korralik viirus oli.
16. - 22. märts
Kuna palavik oli veel pühapäeva õhtulgi alles, sai haiguslehte reedeni pikendatud. Teisipäeval, kui olin end soojalt riidesse pannud, julgesin juba 3,11 km jalutada. Kolmapäeval tundsin end juba väga hästi, mõtlesin, et poleks viga ka tööle tagasi juba minna. Kuna ma aga ei teadnud, mis viirus mul oli ja kaua nakkusohtlik olen, siis tuli ära kannatada. Palavikku polnud paar päeva enam olnud. Neljapäeval võtsin taas oma armsa koerakese ja jalutasime hästi rahulikus tempos 4,14 km. Väga "tore" oli see, et õhtul mu enesetunne muutus taas kehvaks ja väike palavik oli tagasi. Reedel sai siis haiguslehte esmaspäevani pikendatud ja loota vaid, et mul hakkab nädalavahetusega parem. Õnneks mul hakkaski.
23. - 29. märts
Esmaspäeval helistasin perearstile (õde tegelikult vastab alati) ja lõpetasin lehe ära. Arsti juurde kontrolli ilmselt praegu peale viirust enam ei lastagi. Sel päeval jalutasime koeraga 5,09 km. Teisipäeval ja kolmapäeval sõitsin rattaga hommikul tööle ja õhtul koju tagasi. Neljapäeval kõndisin 3,07 km. Hiljem jooksin 12,08 km ajaga 1:12:13, keskmine tempo 5:59 min/km. Tegemist oli esimese jooksuga peale haigust. Ma olin õhtul sellest jooksust ikka korralikult väsinud. Nii reedel, laupäeval kui ka pühapäeval sõitsin hommikul rattaga tööle ja õhtul koju tagasi. Kusjuures nende ilmadega on ka tükk tegemist, et leida ideaalset riietust rattasõiduks, ühtepidi on palav, teisipidi puhub tuul läbi riiete ja on külm. Loodetavasti pole kevadisemad soojemad ilmad enam kaugel.
30. - 31. märts
Esmaspäeva varahommikul tuli ninast natuke verd, vahel ikka juhtub seda, ei näinud suurt probleemi selles. Õhtupoolikul läksin koeraga 3 km jalutama, aga olude sunnil piirdusin 1,57 kilomeetriga. Mul hakkas jalutamise ajal ninast taas verd tulema ning kui olin selle pidama saanud, läksin koju tagasi. Plaan jooksma minna ebaõnnestus, sest parem oli kehale suurest pingutusest veel paar päeva puhkust anda. Teisipäeval jalutasin 5,05 km.
Märtsis õnnestus mul joosta ainult 65,85 km (veebruaris 138 km), samas kõnnitud sai 45,14 km (veebruaris 29,21 km). Rattaga sõitsin märtsis 105 km (veebruaris 0 km, jaanuaris 20,42 km).
Aprilliks ei julge ma endale mitte mingisuguseid eesmärke paika panna. Jääb vaid loota, et püsin terve.
Kuna töötan COOP'i toidupoes, siis seda ma ei pea kartma, et kaotaksin töö ja sissetuleku. Teisest küljest aga on tegemist ohutsooniga ja peab end väga hoidma. Õnneks tööandja on meile organiseerinud isikukaitsevahendid ja nende kasutamine on meil kohustuslik ning see nõue on meie endi kaitseks.
Püsige terved ja jooksmiseni! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar