Maratonieelne nädal, ühtlasi juba aasta XXXV nädal, oli mul selle aasta üks halvimaid. Kuigi enne esimest maratoni on normaalne koormust pisut vähendada, siis minul tuli eelmisel nädalal täpselt 0 kilomeetrit. Sellel on muidugi oma põhjus, suutsin haigestuda ja jäin nö vinduma. Samas käisin tööl ja ilmselt see aitas kaasa, et ma ei saanud end korralikult terveks ravida.
Esmaspäev - ärkasin meeletu kurguvaluga, kuid õnnes see andis varsti pisut järele. Sõitsin rattaga tööle, aga õhtul tundsin end veidi halvasti ja piiripealne palavik 37.0 oli tekkinud. Sain autoga koju.
Teisipäev - oli taas tööpäev, ei julgenud eelmise õhtu halva enesetunde pärast jooksma minna ja tööle sain autoga. Õhtuks viskas paraku taas väikese palaviku 37.3. Sain autoga koju.
Kolmapäev - töövaba, päev otsa toas, üritasin end ravida ja kõike, mis aitab, sisse süüa ja juua. Arvata on, et joosta ei saanud, pealegi väike palavik oli veel alles.
Neljapäev - vaba, jooksma ei läinud, õhtul palavikku polnud. Kuna toas istumine ajab hulluks, siis panin end soojalt riidesse ja tegin hästi rahuliku jalutuskäigu.
Reede - ei riskinud jooksma minna hommikul, sest tugev nohu oli alles. Hommikul sain autoga tööle ning õhtul siis sõitsin sinna esmaspäeval jäetud rattaga koju.
Laupäev - rattaga sõitsin hommikul tööle ja millegi pärast rattaga sõitmise ajal oli enesetunne kehv, enne nii polnudki. Päev otsa töötamine on tõbisena organismile ilmselt ikka kurnav (ma ei promo oma blogis haigena tööl käimist, ma ise see rumal, kes seda teeb) ning 9 paiku õhtul viskas mul taas väikese palaviku (37.3 üles). Võtsin rohtu ning enesetunne läks paremaks ja sõitsin tunni pärast töölt rattaga koju.
Pühapäev - ei saanud ka siis minna hommikul jooksma, sest eelmise õhtu palaviku pärast ei tahtnud riski võtta. (Nädala alguses lootsin, et ehk hästi rahulikult laupäeval ja pühapäeval 2-3 km jooksen). Siiski rattaga sai tööle sõidetud. Koju sain õhtul autoga.
Nädal oli ühesõnaga pisut masendav mu jaoks, aasta aega treenid hoolega oma esimeseks maratoniks, kolm nädalat enne oled üliheas vormis ja siis jääd lihtsalt haigeks. Loodad, et läheb ruttu üle, mõtled plaani ümber, et ma jooksen siis sel hommikul ning justkui meelega viskab eelmisel õhtul palaviku.
Maratoni nädalal ma siiski veidi pean end liigutama, ma olen nii palju vaeva selle esimese maratoni nimel läinud. Plaan on aga selline, et kui ma pole 100% terve, siis ma ei lähe aega (alla 4h) taga ajama, vaid teen selle lihtsalt jõukohaselt läbi. Kuna praegu on alles esmaspäev ja maraton ootab ees pühapäeval, siis ehk on lootust, et maratonipäeval mul enesetunne juba parem ning võimaldab sellegipoolest hea aja joosta.
Maratonieelsel nädalal jooksin 0 kilomeetrit, kõndisin 2,15 km ning rattaga sõitsin 50,63 km, kokku tuli 52,78 km.
Jooksmiseni! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar