Otse põhisisu juurde

37.jooks ümber Pühajärve

Sellest jooksust on möödas juba üle poole nädala ning alles nüüd leian aega, et see kirja panna. Kui käid tööl, teed trenni ja vabadel päevadel samuti palju tegemist, siis aeg lihtsalt kaob käest. Panen jooksu nüüd kirja, enne kui päris ära ununeb. Viimast küll väga ei saa juhtuda, sest tegemist oli oma tõusude ja languste tõttu ränga jooksuga.

Ma teadsin ainult nii palju, et rada on üle 10 km ja alla 11 km pikk ning kuna nii lühikese distantsiga võistlus, siis eeldasin, et jooksen selle raja ruttu läbi. Kuna teadsin, et start on kell 12, siis tundus paras 11-ks kohale minna. Umbes nii ma ka jõudsin, võtsin stardimaterjalid välja, otsisin Kati üles ning istusime, lobisesime ja tegime aega parajaks. Lihtsalt suve nautimiseks oli ilus, soe ja päikesepaisteline ilm, jooksmiseks polnud see ilm kohe üldse nii hea.

Peagi oli aeg stardikoridori suunduda, soovisin Katile edu ja üritasin koridoris pisut ettepoole saada. Väga palju paremat positsiooni ma ei saanudki, küll aga tegin ühe pildi, sest start oli ilusa koha peal, vaade oli otse Pühajärvele.


Rahvas loendas koos viimased 10 sekundit strardini ja hakkasime jooksma, tegelikult mina oma koha peal alguses seisin, siis mingi aeg sai vaikselt jooksma hakata. Stardikoridori alt jooksime läbi, siis keerasime paremale ning seejärel vasakule kergliiklustee peale. Kuna kergliiklustee just väga lai pole, siis pidin teiste tempos lihtsalt kaasa jooksma, aeg-ajalt sain mõnest mööda minna. Juba esimesel kilomeetril keerasime kuskile metsatukka ning seal oli kohe mingi hästi pikk tõus. Mu esimese kilomeetri aja ütles Endomondo midagi 6 minutiga, minu kohta veidi aeglane võistlusjooksu kohta, aga minu stardikoht, liiga soe ilm ja ränk mäkketõus tegid oma töö. Siiski pärast seda kilomeetrit suutsin joosta enamiku kilomeetreid alla viie minuti. Jõudsime metsast välja, jooksime üle suure maantee ning jätkasime jooksu kergliiklusteel.

Teise kuni neljanda kilomeetri jooksime täiesti lõõskava päikese käes, õnneks jäi selle tee peale joogipunkt (küllaltki lõppu). Veel parem oli see, et mul oli oma lisapudel kaasas, sest pidin paar lonksu võtma enne teeninduspunkti jõudmist juba, muidu lihtsalt poleks jõudnud joosta. Selle lõigu peal (2-4) ei olnud sellist järsku tõusu, pigem head langused ja tõusud.

Viiendast kilomeetrist läksime uuesti üle maantee ning keerasime mingile sporditeele, kui ma õigesti lugesin. Selle osa juures meeldis mulle see, et tee läks laiaks. Kui keegi tahtis kellestki mööda joosta, ei pidanud kohta otsima/teelt kõrvale astuma. Kuigi rada läks laiemaks, siis taas olid ees rängemad tõusud. Kuskil ütles üks pealtvaataja naisterahvas 39. naine, kui temast mööda jooksin. See tundus päris hea ja lootsin, et suudan mõnest naisest ikka veel mööda joosta.



Kaheksandal kilomeetril oli raja teine joogipunkt, enne kosutava punktini jõudmist tuli võtta ette üks päris pikk tõus. Kui mul esimese joogipunkti kilomeetri aeg tuli vaid paar sekundit üle viie minuti, siis see kilomeeter tuli ajaga 5:26. Enda meelest jooksin kogu aeg kiiresti (minu jaoks tähendab kiiresti alla viie minuti kilomeeter), aga kaheksas tuli selline. Mul juhtus selles teeninduspunktis veel selline väike äpardus ka, et tahtsin topsitäie vett endale kaela kallata, aga juhtus nii, et kael ega krae ei saanud eriti kokkugi, vaid enamik vett lendas jooksujalatsisse. Teise topsi vett kuidagi sain pähe kallata ning lisaks jõin spordijooki kolmandast topsist. 

Edasi jooksin lirtsuva jalanõuga. Kohe pärast viimast teeninduspunkti oli päris hea pikk kurviga laskumine. Ainuke hea koht vist sellel rajal. 😃

Kuna teadsin, et lõpuni pole enam palju jäänud, siis püüdsin joosta viimased kilomeetrid võimalikult kiiresti. Viimastel kilomeetritel nägi taas Pühajärve. Looduslikus mõttes oli võistlus väga kauni koha peal. Eelviimasel kilomeetril ühed lapsed ergutasid tee ääres.




Viimasel kilomeetril keerasime juba päris järve ette, jooksime paar sammu rannas, siis taas rajal, ootasin täitsa lõppu, sest teadsin, et see pole enam kaugel. Nägin isa, kes mind veel ergutas, et need viimased mõnisada meetrit vastu peaksin. Jooksin rajal ning äkki oleksin finišikoridorist mööda jooksnud, sest pidi murule keerama. Nagu sellest veel vähe oleks, ma jäin enne finišit seisma stardipaigas ja siis äkki nägin, et veel peab jooksma. Kuna olin juba seisma jäänud, siis jõud oli jalgadest otsas, seega seda pisikest lõiku ma enam kiirendada ei suutnud, lihtsalt jooksin üle finišijoone, sain medali kaela ning mul oli hea meel, et see tehtud sai.

Pärast jooksmist sain veel pudeli vett, pudeli kasemahla (mis oli päris hea) ning pisikese jogurti, mille otsekohe ära sõin. Puhkasin ning ootasin Kati lõpetamist.



Varsti lõpetas temagi, istusime ja ajasime juttu veidi ning peagi pidin ära minema.

Nüüd siis veidi selle jooksu statsitikast. Kõige aeglasem kilomeeter oli esimene ajaga 5:56, lisaks tulid üle viie minuti viies (ajaga 5:02) ning kaheksas kilomeeter (ajaga 5:22). Kõik ülejäänud kilomeetrid suutsin sel raskel rajal sellise ilmaga joosta alla viie minuti. Kiireim oli kuues kilomeeter ajaga 4:46. Jooksu keskmine tempo oli 4:59 min/km. Selle järgi võib tunduda, et polnudki minu kohta nii hea, kui nüüd aga lisan siia pildi (teine pilt) kilomeetrite aegadega, siis võib järeldada, et ma jooksin tegelikult ikka päris hästi. 😊



Ametlikult jooksin 10,7 km ajaga 00:53:45.4, saades üldarvestuses 226.koha (682 lõpetajat), naistest 36. koha (280 naist) ning enda vanuseklassis jooksin endale välja 15. koha (77 naist vanuseklassis N 21). Vaadates neid kohti ning võttes arvesse, et päris esimestel kohtadel jooksid ikkagi Eesti tipud, siis sain aru, et rahvajooksjana tegin sel rajal väga hea jooksu. Rada on tõesti raske. Ometigi, kui ma peaksin kunagi veel sel jooksul osalema, siis teinekord üritan stardikoridoris paremale positsioonile saada, et saaks kohe oma jooksu tegema hakata.

Kuna rada oli Otepää kõrgustikul ning ma ise elan samuti küllaltki lähedal sellele kohale, siis kindlasti tulid sellele võistlusele kodused jooksutrennid abiks. Kodus mul polegi lihtsalt võimalik pikalt sirge peal joosta, sest siin polegi väga seda tasast pinda.

Medal ja diplom. 😊


Järgmine võistlus on mul 14. juuli õhtul toimuv Jelgava ööjooks.

Jooksmiseni! 😉 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu tellimused Aliexpressist 2014-2016

Panen siia pildid väikese selgitusega toodetest, mis olen ostnud. Pildid panengi konkreetselt enda asjadest, nii nagu nad kätte sain. Mu kõige esimene proovitellimus oli 16.mail 2014. Tellisin 6.35 eurot maksva siidise vööga kleidi S suurus. Minu mõõdud ongi XS/S (rohkem XS). See oli mulle paraku tiba suur ja ebaõnnestunud ost. Seda kleiti mul enam pole alleski. Nüüd oma aliexpressi lehelt vaadates näen, et olen tellinud samal päeval kaks kleiti. Tellisin ka ühe kollase suvekleidi, maksis 7,09 eurot, samuti S suurus. See oli üks mu lemmikkleite. Panen nüüd ka paar pilti, kus mul on see kleit seljas. :) Sellest kleidist ma jäin ilma, sest juhtus üks tobe õnnetus. Maal trügivad ikka sügisel rotid kappi, mu lemmik kleit oli mingi kurja roti poolt nii katki näritud, et pidin ära viskama. Seda toodet seal enam müügil pole ka, muidu telliks uue, vb sinise, sest tumesinine tundus ka väga ilus. Ma olen sel esimesel korral prooviks kohe mitu asja tellinud, tellisin

Kauneid kohti Eestimaal (Põhja-Eesti ümbrus)

Kuna ma käisin juuli lõpus/augusti alguses meie kodumaa kaunites paikades, siis otsustasin teha sel teemal siia blogisse ühe postituse. Nii mõnigi koht oli minu jaoks täiesti uus. Käesoleval aastal on "Puhka Eestis" eriti teemas. Kusjuures meil saab puhata küll. Siin postituses mainitud kohtades  käisime kolme päeva jooksul (aitäh mu  tädile , kes mind neisse kohtadesse sõidutas). Teksti tuleb siin vähe, pilte palju (fotod on tehtud tavalise nutitelefoniga). Esimesel päeval külastasime Jägala juga. Kusjuures mina polnud seal varem käinud. Tegemist on looduslikult ilusa vaatamisväärsusega. Samas jalutamist on seal vähe, vähemalt mulle tundus vaid üks pisike rajake olevat. Kui olime juga, sh jõge, piisavalt imetlenud, läksime vaatama 5 km eemal asuvat Linnamäe hüdroelektrijaama. Õhtupoole jalutasime Kadrioru pargis, sh roosiaias. Park ja roosiaed on mõlemad nii ilusad, et muudkui pildista ja imetle.  Teisel päeval k

Teekond elu esimese operatsioonini ning operatsioon ise (laparoskoopia)

Kui mul 2019 aasta veebruaris esmakordselt müoom diagnoositi, ei osanud ma sellest esialgu mitte midagi arvata. Arst ütles vaid, et ma tuleks aasta pärast kindlasti kontrolli tagasi, aga kui probleeme tekib, võin alati ka varem tulla. Läksin ära, koduteel mõtlesin, et müoom - ma olen seda sõna kuulnud, aga mis see on. Googeldades ehmatas esimese hooga sõna kasvaja ikka väga ära. Uurisin netist selle kohta edasi ja sain aru, et karta pole mul midagi vaja. See healoomuline kasvaja avastataksegi enamjaolt tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus ultraheliga. Pahaloomuliseks muutumise tõenäosus alla 1 protsendi. Sümptomite puhul on naistel sagedaseimaks kaebuseks väga vererohked päevad. Seda probleemi mul polnud. Müoom oli mul väga väike kah - 2,2*2,4 cm. Internetist selle haiguse kohta uurides jäi silma vaid nii palju, et peale esmaskordset avastamist tasuks minna uuesti kontrolli poole aasta pärast. Elasin siis oma tavalist elu edasi, probleeme polnud. Pikematel jooksudel (marat