X nädal algas paljulubavalt. Mul oli plaanis joosta sel nädalal 4-5 korda. Plaani täitsin nädala alguses väga hästi, kuid jooksmas käisingi sel nädalal ainult 2 korda (nädala esimesel poolel).
Esmaspäev - otsustasin teha rahulikus tempos pikema jooksu. Kuna väljas on juba märgatavalt kauem valge, siis läksin jooksma alles õhtupoolikul. Tegin muidugi selle pisikese vea, et läksin jooksma täis kõhuga. Päeval käisin Tartus ning koju jõudes oli kõht väga tühi. Sõin korraliku eine ning peagi pärast seda läksin jooksma. Ei saanud jooksu rohkem edasi lükata, sest väljas hakkas tasapisi hämarduma.
Plaanis oli joosta tund aega järjest. Esimesed kilomeetrid olid küllaltki rasked, sest kartulid hüppasid kõhus igal sammul. Enesetunne läks paremaks (kergemaks) alles pärast 7 kilomeetrit ning pärast seda tulid kilomeetri ajad alla 6 minuti. Kokku jooksin 10,28 km ajaga 1:01:40. Pärast jooksu tundsin ennast väga hästi ning mul oli hea meel, et selle ära tegin. Oma peas haudusin plaani, et nädala lõpu poole jookseks 14-15 km korraga.
Teisipäev - kuna eelmisel päeval sai tehtud pikem ja rahulikum jooks, siis sel päeval otsustasin teha lühema ja kiirendustega trenni. Soojenduseks jooksin 500 m rahulikult ning edasi 250 m kiire - 250 m sörk, kokku jooksin 3 km. Huvitav on see, et kuigi esimesel kilomeetril oli üks kiirendus vähem, siis kõige aeglasem oli teine kilomeeter. Kõige kiiremini jooksin viimase, kolmanda kilomeetri, ajaga 4:51.
Lisaks tegin hiljem ühe rahuliku 5-kilomeetrise jalutuskäigu
Kolmapäev - tööpäev ja oligi plaanis trennist puhata. Tööl tekkis ootamatult köha ja enesetunne polnud ka kiita.
Neljapäev - taas tööpäev, esialgse plaani järgi oli kavas teha väike hommikujooks. Kuna köha polnud järele andnud ja lisandus kurguvalu, siis ei läinud enne tööd jooksma. Õhtuks olin päris kurnatud ja viskas isegi väikese palaviku üles. Teadsin juba ette, et see nädal rohkem ei jookse, vaid vaba nädalavahetus on enda ravimiseks.
Reede - kõige hullem kurguvalu ning kõige halvem enesetunne oligi sel päeval. Reedese päeva ma lihtsalt sõna otseses mõttes magasin maha. Lisaks jõin kruuside viisi kummeliteed meega. Hilisõhtul hakkas ootamatult tänu sellisele puhkamisele ja tee joomisele pisut parem.
Laupäev - enesetunne oli juba palju parem ja tegin tubaseid toimetusi. Kuna eelnevad päevad olin haige, siis ei hakanud riskima jooksmisega. Pealegi kerge köha oli veel alles.
Pühapäev - kerge köha veel kimbutas, aga enesetunde üle väga ei saa kurta. Kuna soovisin enne treeninguid sellest viirusest täielikult vabaneda otsustasin taas puhata.
Kuigi ma nädalavahetusel ei saanud trenni teha, siis tegin selle mõne päevaga läbi terve infopädevuse e-kursuse (kursus ise 4-nädalane, nö ettetegemine oli lubatud) ning sain hindeks "arvestatud." Kuna kursuse ametlik lõpp on alles aprilli alguses, siis tolleks ajaks peaksin saama ka e-tunnistuse kursuse läbimise kohta. Mul käib veel kursus "Geenid - müüdid ja tegelikkus." Seal avaneb 12.märtsil kursuse 7. nädala teema ning 8.nädala lõpuks pean sooritama eksami kogu kursuse materjalide peale. Kuna vahepeal tegin selle infopädevuse e-kursuse ära, siis nüüd saangi tegeleda geneetika kursuse eksamiks kordamisega.
Täna (pühapäeval) ma juba piilusin Tartu ülikooli MOOC'ide lehelt, milliseid e-kursusi nad järgmisena pakuvad.
Tulles tagasi jooksmise teema juurde, siis selle postituse pealkirjas on "õudusunenägu," sest nädalas on 7 päeva ja ma pidin selle sees 5 päeva järjest puhkama. Kuna mul on siiski enesetunne palju parem ja kurk enam ei valuta, siis ilmselt uuel nädal uuele katsele "Edukas ja sportlik nädal." 😃
"Kohustuslik" pilt nädala õnnetust statistikast:
Jooksmiseni! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar