Otse põhisisu juurde

28.august-3.september oma tõusude ja mõõnadega

Üle-eelmise nädala kokkuvõtet ma blogisse ei kirjutanudki, kuid tegin lühikese ülevaate sellest oma blogi Facebook'i leheküljel. Eelmisel nädalal liikuma jõudsin juba rohkem ning nädalasse jäi kolm jooksutrenni. Nädala alguses tundsin end juba päris hästi. Nädala lõpus oleks tahtnud end siiski paremini tunda, sest eilse (pühapäevase) seisuga oligi SEB Tallinna poolmaratonini vaid nädal jäänud ja kuigi rekordit püüdma ei lähe, siis kahe tunniga sooviksin siiski selle maa ära joosta.

Esmaspäeval jooksin 7 km ajaga 37:43 ja keskmine kiirus oli 5:23 min/km. Jooksu ajal oli enesetunne hea ja sain positiivse emotsiooni. Arvasin, et ehk see raua tarbimine juba mõjub ja sain lootust, et poolmaratoni jooksen Tallinnas kahe tunniga ikka ära.



Teisipäeval läksin jala tööle (9 km), sest tööpäev oli vaid poole seitsmeni. Kuna Kambja jooksusarja viimane etapp oli samal päeval, siis pärast tööd võttis isa mu auto peale ning läksime neljakesi - mina, mu vanemad ja noorim vend - Kambjasse jooksma. Jooks oli ainult 5 km ning viimasel kilomeetril tuli joosta Kopsumäe tippu (tolle tõusu peal saab vaid hädaga pooleks kõndida). Selle maa jooksin läbi natuke rohkem kui poole tunniga. Arvestades sealset maastikku, seda et jooks oli pärast tööpäeva, kus olin päev otsa jalgadel ning oma tervislikku seisundit, siis väga ei kurda. Jooks oli suhteliselt mõnus ja eks kodus olin õhtuks natuke väsinud.

Kolmapäeval oli vaba päev ning ei läinud teadlikult jooksma (kuigi praegu ei lähe tervise tõttu väga ka tööpäevadel), sest organismile vaja puhkust anda. Tegin õhtupoolikul vaid oma neljajalgse sõbraga 5-kilomeetrise jalutuskäigu.


Neljapäeval sai rattaga hommikul tööle ja õhtul koju sõidetud. Kuigi järjekordselt oli lühem tööpäev ja sain valges koju, ei jõudnud ma ometi minna kas või 3 km-ki õhtul sörkima. Päev otsa jalgadel ning kaks väikest rattasõitu andsid tunda - jalgades oli suur väsimus.

Reedel käisin samuti vaid rattaga tööle ja koju ning siis oli juba pikem tööpäev. Kuna samuti oli selline töölõik, kus istuma sai ainult kahe lõunapausi ajal, siis õhtul koju jõudes oli taas suur väsimus jalgades. Selle väsimuse pärast ma isegi ei mõelnud, et teeksin ühe lühikese, kas või kahekilomeetrise, sörgi.

Laupäev oli järjekordne tööpäev ning tööle väntasin ikkagi rattaga. Seekord lõppes tööpäev, kui väljas oli juba pime. Õnneks sel tööpäeval sai ka istuda. Õhtul koju sain autoga, ilmselt sadas vihma. Väga hea oli autoga saada, sest ma olin taas nii väsinud.

Pühapäev oli mul vaba päev. Vanemad läksid Pärnusse Kahe Silla jooksule. Ka mina otsustasin sel päeval 10 km joosta, sest polnud 3 päeva jooksma jõudnud. Ilm oli jooksmiseks soodne - pilves ja jahe. Jooksma läksin mingi 11.30 paiku ja väsinuna. Võtsin kaasa spordijooki ja lootsin, et värskes õhus jooks viib ära ka mu väsimuse. Ma sörkisin rahulikult ja päris hea oli sörkida, aga kilomeetri ajad olid aeglasemad, kui ma oleksin tahtnud. Esmaspäeval jooksin juba nii hästi ja ei olnud väsimust ega midagi. Pühapäevasel jooksul ma ei leidnud endas jaksu, et juurde tempot panna ja nii jooksingi 10 km ajaga 57:35. Ilmselt, kui ma 2014 aastal jooksmisega tõsisemalt tegelema hakkasin, jooksin ehk 10 km nii aeglaselt. Samas ma ei välista, et see oli mu aeglaseim 10 km jooks ning seetõttu väga head emotsiooni ei saanud. Vähemalt ma tegin oma jooksu ära. Lootsin, et jõuan ka veel jalutama mingi 5 km samal päeval, aga ei jõudnud ning põhjuseks oli seesama kuri väsimus.




Ma tean. et see väsimus võib olla rauavaegusaneemiast. Samas ma võtan rauda 3*päevas ning nädala alguses tundsin end juba paremini. Kuna poolmaraton on ees, siis ma päris treenimata ka ei saa olla. Kui varem jooksin 4-5 korda nädalas, siis eelmisel nädalal jooksin vaid kolmel korral, neist üks jooks oli veel pärast tööpäeva. 

Möödunud nädalal jooksin 22,36 km, kõndisin 14,07 km ning rattaga väntasin 48,72 km - kõik liikumine (Endomondo rakendust kasutades) 85,15 km.



Praegu loodan vaid, et saan ikkagi nädala lõpuks sellest väsimusest lahti ning SEB Tallinna poolmaratoni nautida (kas või enda kohta pisut aeglases tempos joostes). Mu poolmaratoni rekord on 1:48:45. Tallinnas ma rekordit püüdma ei lähe, kuid loodan sisimas, et suudan selle siiski kahe tunniga (veel parem kui kas või sekund alla kahe tunni) ära joosta.

Jooksmisteni! 😉

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu tellimused Aliexpressist 2014-2016

Panen siia pildid väikese selgitusega toodetest, mis olen ostnud. Pildid panengi konkreetselt enda asjadest, nii nagu nad kätte sain. Mu kõige esimene proovitellimus oli 16.mail 2014. Tellisin 6.35 eurot maksva siidise vööga kleidi S suurus. Minu mõõdud ongi XS/S (rohkem XS). See oli mulle paraku tiba suur ja ebaõnnestunud ost. Seda kleiti mul enam pole alleski. Nüüd oma aliexpressi lehelt vaadates näen, et olen tellinud samal päeval kaks kleiti. Tellisin ka ühe kollase suvekleidi, maksis 7,09 eurot, samuti S suurus. See oli üks mu lemmikkleite. Panen nüüd ka paar pilti, kus mul on see kleit seljas. :) Sellest kleidist ma jäin ilma, sest juhtus üks tobe õnnetus. Maal trügivad ikka sügisel rotid kappi, mu lemmik kleit oli mingi kurja roti poolt nii katki näritud, et pidin ära viskama. Seda toodet seal enam müügil pole ka, muidu telliks uue, vb sinise, sest tumesinine tundus ka väga ilus. Ma olen sel esimesel korral prooviks kohe mitu asja tellinud, tellisin ...

Teekond elu esimese operatsioonini ning operatsioon ise (laparoskoopia)

Kui mul 2019 aasta veebruaris esmakordselt müoom diagnoositi, ei osanud ma sellest esialgu mitte midagi arvata. Arst ütles vaid, et ma tuleks aasta pärast kindlasti kontrolli tagasi, aga kui probleeme tekib, võin alati ka varem tulla. Läksin ära, koduteel mõtlesin, et müoom - ma olen seda sõna kuulnud, aga mis see on. Googeldades ehmatas esimese hooga sõna kasvaja ikka väga ära. Uurisin netist selle kohta edasi ja sain aru, et karta pole mul midagi vaja. See healoomuline kasvaja avastataksegi enamjaolt tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus ultraheliga. Pahaloomuliseks muutumise tõenäosus alla 1 protsendi. Sümptomite puhul on naistel sagedaseimaks kaebuseks väga vererohked päevad. Seda probleemi mul polnud. Müoom oli mul väga väike kah - 2,2*2,4 cm. Internetist selle haiguse kohta uurides jäi silma vaid nii palju, et peale esmaskordset avastamist tasuks minna uuesti kontrolli poole aasta pärast. Elasin siis oma tavalist elu edasi, probleeme polnud. Pikematel jooksudel (marat...

Kauneid kohti Eestimaal (Põhja-Eesti ümbrus)

Kuna ma käisin juuli lõpus/augusti alguses meie kodumaa kaunites paikades, siis otsustasin teha sel teemal siia blogisse ühe postituse. Nii mõnigi koht oli minu jaoks täiesti uus. Käesoleval aastal on "Puhka Eestis" eriti teemas. Kusjuures meil saab puhata küll. Siin postituses mainitud kohtades  käisime kolme päeva jooksul (aitäh mu  tädile , kes mind neisse kohtadesse sõidutas). Teksti tuleb siin vähe, pilte palju (fotod on tehtud tavalise nutitelefoniga). Esimesel päeval külastasime Jägala juga. Kusjuures mina polnud seal varem käinud. Tegemist on looduslikult ilusa vaatamisväärsusega. Samas jalutamist on seal vähe, vähemalt mulle tundus vaid üks pisike rajake olevat. Kui olime juga, sh jõge, piisavalt imetlenud, läksime vaatama 5 km eemal asuvat Linnamäe hüdroelektrijaama. Õhtupoole jalutasime Kadrioru pargis, sh roosiaias. Park ja roosiaed on mõlemad nii ilusad, et muudkui pildista ja imetle.  Teisel päev...