Mina käisin esimesest kolmanda klassini Tõrvandi algkoolis. Sain endale sealt pinginaabri ja eluaegse sõbranna Klaarika (siin blogi piltidel ta parempoolne). Peale kolmanda klassi lõpetamist kolisin ma ära ja mingi aeg ei kuulnud temast midagi. Mõned aastad hiljem leidsin ta siiski internetist üles ja siis me hakkasime taas suhtlema. Sõbranna oli samuti ära kolinud - Soome. Põhiliselt me suhtlesime Windows Live Messengeris (kahju, et seda enam pole, aga nüüd on vähemalt Facebook Messenger - samuti väga mugav suhtlusvahend). Igatahes enne selle aasta novembrit nägime Klaarikaga viimati teineteist 2001 mais (arvasin, et me polnud 13 aastat näinud, a praegu blogides selgub, et veel pikemat aega).
Igatahes nüüd 2016 novembris veetsime Tartus ühe toreda päeva. Päeva esimesel poolel oli ka ta üliarmas kahe aastane poeg meiega, keda sai Kaubamaja kõrval olevas laste mänguväljakul kiigutada. Sõbrannaga sai nii lobisetud, kohvikus käidud kui ka selfitatud 😄.
Me tahtsime minna Werneri kohviku, ma ei mäletanud, kus see täpselt asub ja siis kasutasime raekoja platsil Google Maps'i 😃 . Kui koha üles leidsime oli see üle rahvastatud ja siis maandusime lihtsalt ühes hubases kohvikus - suudlevate tudengite kohvik (ülemine pilt). Enne mu ära minekut (pidin bussi peale minema), olime natuke ka Taskus asuvas Cookbook'i söögikohas (alumine pilt).
Kokkuvõttes oli lihtsalt super lapsepõlvesõbrannat ja esimese klassi pinginaabrit üle nii pika aja näha. 😊
Antud postitus tekitas minus mõtte üles otsida kirjasõbrad, kellega veel paberkirju vahetasime... ja kuulutused Heast Lapsest või Tähekesest leidsin.
VastaKustutaMeeldiv kuulda, et minu postitus millekski selliseks inspireeris. :)
Kustuta