Vändra maratoni 16 km jooks

5.mail oli mul ees käesoleva aasta teine ametlik jooksuvõistlus (Lipeaja oli esimene), Vändra 45.maratoni 16 km jooks. Sellel võistlusel saab valida nelja erineva distatsi vahel - 8 km, 16 km, 21 km ja 42 km. Mina ja Kati olime end registreerinud 16 km distantsi peale. Kusjuures juba 4.mai õhtul vaatasin, et meie distantsil on kõige vähem osalejaid.

Võistluspäeva hommikul oli mul äratus juba 6:30. Ärkasin üles, pakkisin asjad kokku, seejärel tegin endale kohustuslikku võistluspäeva putru ning sõin nii 7 paiku korraliku hommikusöögi. Nii 8:10 paiku hakkasin kodust liikuma, sest olin Kati kutsunud 8:30ks Elvasse. Kati pakkus mulle autos sooja saiakest kohe, aga mul oli kõht sel hetkel veel väga täis. Sõime saiakesed ära 9 paiku, see tundus ajaliselt ideaalne, et kui 11 hakkab võistlus, pole kõht enam liiga täis ega liiga tühi.

Vändrasse jõudsime kohale 10 paiku hommikul. Uudistasime pisut kultuurimajas, vaatasime karikaid, mis olid väga uhked ja suured ning mõeldud iga distantsi kolmele parimale mehele ja kolmele parimale naisele. Seejärel panime jooksuriided selga ja läksime õue tagasi. Lasime end ikka enne jooksu ka pildistada. 😃

Peagi liikusime ära staadionile/stardikoridori. Jooksu start anti kell 11:00. Algus oli staadioni peal ning sellise pehme pinnase peal oli päris meeldiv joosta. Kuna rahvamass ei olnud väga hull, sai praktiliselt kohe jooksma hakata. Kokku oli rajal jooksjaid 300 ringis 4 erineval distantsil ning me kõik alustasime koos jooksu. Mina olin igaks juhuks võtnud kaasa ka oma väikese joogipudeli, sest arvasin, et on võimalik, et minu distantsil on vaid üks joogipunkt täpselt poole peal. Nii see õnneks ikkagi ei olnud.

Staadionilt keerasime vasakule asfalti peale ning jooksime siis muudkui otse. Meeldiv avastus oli see, et juba 3 ja 4 km vahel oli joogipunkt. Suutsin millegipärast viimase lonksuga pisut vett kurku tõmmata. Veidi aja pärast proovisin Kati käest saadud energiatabletti, ta soovitas mul võtta korraga pool. Kuigi maitse oli hea, siis see tablett pigem segas hingamist, närisin ta parem kiiresti ära, et saada suu vabaks, sest hingan joostes suu kaudu.

4 km märgi juures 8 km omad keerasid juba otsa ringi, meie aga keerasime paremale veel suurema maantee peale. Selle maantee peal olin ma pikalt uhkes üksinduses kahe pundi vahel ning eesmine punt muudkui lähenes, kuni lõpuks olingi selle kinni püüdnud ning mõnest jõudsin isegi veel mööda joosta. Sellel lõigul võtsin taskust energiatableti teise poole, see oli pooleldi pakendis ning lendas lihtsalt maha. Nojah, jõin siis oma jooki pisut ning nägin, et järgmine joogipunkt juba paistab.

Enne ümberpööramist 8 km märgi juures jälgisin vastutulevaid inimesi, päris lõpupoole olid ikkagi mõned naised, kuigi vähe. Kuigi tõdesin, et 3.naine ma polnud, kuulusin ma kindlasti naiste esikümnesse sel distantsil. Enda kohta olin siiski hästi jooksnud ning kavas oli ka terve teine pool ühtlaselt kiires tempos joosta. 

Järgmine joogipunkt oligi siis 8.kilomeetril. Kuna olin just enne seda paar sõõmu oma jooki võtnud, ei hakanud seal lisa võtma. Kohe pärast ümberkeeramist tekkis vastutuul. Kui iilid väga hullud polnud, siis oli see talutav ja jahutav võistlemise ajal. Kui pisut olin tagasi jooksnud, siis äkki märkas Kati mind ja lõime plaksu. Ta vist arvas, et ma olen veel kiirem ja näeb mind juba varem.

Tagasiteel ma jooksin siiski enamus ajast üksinda ning nägin kahte joogipunkti. Ühes võtsin pisut vett oma spordijoogile vahelduseks. Lisaks õnnestus mul kuskil 12.kilomeetril üks üksik naine kinni püüda ja temast mööduda. Edasi jooksin finišini välja üksinda, kaugel ees küll mõned paistsid, aga nad olid juba pisut liiga ees minust. Terve selle distantsi vältel üritasin siiski teha head tempot, lootsin et suudan kõik km-d joosta alla viie minuti ning lõpetan kas või sekund alla 1:20:00. Lõpuks tuli see staadion ning jooksin siis veel selle lõpu nii kuis vähegi jaksasin.

Pärast finišijoone ületamist pandi mulle medal kaela, siis panin endomondo, mis näitas ajaks 1:17:17, kinni ning tagastasin jooksujalanõu küljest kiibi. Medal on sellel võistlusel päris armas! 😊

Kuigi 1. ning 11.kilomeeter tulid ainsatena üle viie minuti, siis ülejäänud jooksin kõik alla viie minuti ning lõpetasin (enda Endomondo järgi, mida ei pannud sekundi pealt kinni) selle distantsi ajaga 1:17:17, mis oli selgelt alla 1:20:00. Selle jooksu aeglaseim kilomeeeter oli esimene ajaga 5:06 ning kiireim kolmeteistkümnes ajaga 4:42 ning jooksu keskmine tempo oli 4:50 min/km. Eesmärk sai täidetud ning olin oma ajaga rahul. Seda enam, et ma suutsin küllaltki ühtlases tempos kogu selle pika maa nii kiiresti läbi joosta.

Vahetasin riided ära ning siis läksin Katit ootama. Ma ei pidanudki  kaua ootama, sest ta oligi just finišisirgel.  Kati sai ka riided vahetatud ning läksime sekretariaati, et saada diplomid. Seal aga selgus, et neil on mingi süsteemirike ning pole võimalik praegu aegu saada. Anti soovitus, et võtke tühjad diplomid ja kirjutage ise. Me kohe ei võtnud, et äkki ikka saab asi korda. Läksime hoopis suppi sööma. Pärast söömist oli sekretariaadi juures sama asi. Võtsime siis kas või need tühjad diplomid, kus saame ise nime ja aja kirjutada. Paraku on nii, et see pole isegi praegu, mil seda blogipostitust kirjutan, võimalik. Hetkel on võistluspäeva õhtu kell 20:48 ning ametlikke tulemusi pole siiani üleval.
Parandus 6.mail: Ametlik aeg 1:17:14, üldarvestuses 15.koht ning 7. naine.

Tegime veel paar pilti enne tagasi teele asumist.

Järgmine võistlus on mul juba järgmise nädala pühapäeval, 13.mail -  Tartu maastikumaratoni 23 km, kus eesmärk see distants läbida alla kahe tunni.

Jooksmiseni! 😉