Uskumatu, alles see uus 12-kuune aasta algas ja juba on üks kuu läbi. Aasta alguses me ikka seame endale uusi eesmärke, plaane ning püüame neid ka edukalt täita. Need eesmärgid ja plaanid pole minulgi ainult spordiga seotud.
Mina lubasin endale, et teen sel aastal matemaatika riigieksami. Mina lõpetasin keskkooli aastal 2010, siis polnud matemaatika eksam kohustuslik. Ometigi, elu on mulle hiljem näitanud, et nii mõnigi eriala ülikoolis, mis mulle huvi pakub, nõuab matemaatika riigieksami tulemust. Eelnevatel aastatel olen kasutanud kompromisse (nt maaülikool arvestab enne 2014 lõpetanutel kitsa matemaatika asemel parima riigieksami tulemust). Kuna mind see parima riigieksami (bioloogia) tulemus koolipinki ei viinud (ikka kaugõpesse), siis otsustasingi, et hakkan uuesti matemaatikat õppima.
Eesti Maaülikool korraldab iga aasta kursuse matemaatika riigieksamiks ettevalmistamiseks ning minagi käin nüüd aprilli keskpaigani igal teisipäeval ja neljapäeval sel kursusel. Kuna kursus ise on tasuline, siis juba see motiveerib õppima. Kursus ise on laia matemaatika põhine, seega reaalselt on võimalik, et kursuse lõputöö saab olema raskem riigieksamist. See mind ei heiduta, sest kursuse lõputöö ning riigieksami vahele jääb veidi üle kuu aja. See tähendab, et saan oma vead läbi töötada ja eksamil loodetavasti hakkama. Kursuse lõputöö aga on vaja saada vähemalt 51p, et saada tunnistus kursuse läbimise kohta (vähemate punkti korral väljastatakse tõend, et osales kursusel). Selle matemaatika kursuse suur lisaboonus on veel see, et Maaülikool arvestab seda nii ülikooli kandideerimisel (vähemalt 20p lõputöö) kui ka ülikooli sissesaamise puhul (vähemalt 51p lõputöö) on 3 EAP vabaaineid juba tehtud.
Muidugi sai seatud mõned spordialased eesmärgid - läbida 3 jooksumaratoni (Riia, Peterburg, Tartu), neile lisandus ootamatult Pihkva poolmaraton. Hetke seisuga olengi registreeritud Pihkvasse, Riiga ning Peterburgi. Tartu linnamaratonile registreerimisega pole kiiret. Kui Lahemaa käimismaraton jääb mu puhkuse sisse, siis tuleb seegi üritus käesoleval aastal ette võtta. Ülejäänud võistlustega on nii, et vaatan enda töögraafiku järgi, kas osalen või mitte. Konkreetseid plaane lihtsalt pole paigas.
Tulles nüüd aga jaanuari treeningu kokkuvõtete juurde, siis aasta esimene kuu oli päris hea. Kuigi jaanuari esimesel poolel kimbutasid mõned terviseprobleemid, sain tänu arstidele teada, et pole midagi ohtlikku ning peagi hakkasin taas jooksmas käima. Lisaks üritasin jaanuaris pidevalt kõndida.
Jaanuari I nädal
2019. aasta esimesel päeval (teisipäev) käisin kõndimas 3,01 km. Kolmapäeval kõndisin 6 km. Neljapäeval, et teha aega enne tööd parajaks, kõndisin Elvas (peaaegu) kaks ringi ümber Arbi järve. Täitsa tore oli ja seal tuul ka väga ei seganud, distantsiks tuli 3,46 km. Laupäeval, 05. jaanuaril tegin käesoleva aasta esimese jooksu - 7,1 km ajaga 41:20 (keskmine kiirus 5:49 min/km). Nädalas tuli kokku 19,77 km, sellest 7,1 km jooksin ning ülejäänud 12,67 km kõndisin.
Jaanuari II nädal
Kolmapäeval jooksin 5,35 km ajaga 30:52 (keskmine tempo 5:46 min/km) ning ning hiljem kõndisin 3,39 km. Neljapäeval jooksin 5,05 km ajaga 28:51 (keskmine tempo 5:43 min/km). Laupäeval kõndisin 3,5 km ning hiljem jooksin 7,05 km ajaga 43:33 (keskmine tempo 6:10 min/km). II nädalal liikusin kokku 24,36 km, sellest 17,46 km jooksin ning ülejäänud 6,9 km kõndisin.
Jaanuari III nädal
Esmaspäeval kõndisin 3,39 km ning hiljem jooksin 5,11 km ajaga 31:33 (keskmine tempo 6:10 min/km). Teisipäev - kõigepealt kõndisin 3,12 km, siis veel 2,13 km. Varsti sain kokku Katiga ning tegime aasta esimese sörk-matka. Kui mul poleks olnud bussi peale kiire, siis oleksime kaks tundi täis oma trenni teinud. Piirdusime siis ühe tunni neljakümne kaheksa minutiga. Tegime sellise trenni, et kilomeeter kõndi, kilomeeter jooksu ja nii trenni lõpuni. Alustasime raudteejaamast, siis suundusime tervisepordikeskusele lähemale, kõigepealt tiir ümber Paisjärve ja siis läksime täitsa tervisespordikeskusesse. Kasutasime suusaraja/maratoniraja kõrval olevat eraldi rada edasi-tagasi liikumiseks. Kuna juba üks ots oli 1 km, siis see tundus meile mugav. Tegime seal senikaua trenni, kuni lähenes mu bussi aeg. Raudteejaama tagasi suundusime samuti sörkides-kiirkõndi tehes. Kati auto juurde tagasi jõudes olime läbinud 14,39 km. Endomondos salvestasin selle jooksuna, tegelikult sai pooleks selle sees 7 km joostud ja 7 km kiirkõndi tehtud. Sama nädala neljapäeval kõndisin veel 3,11 km. Jaanuari III nädalal läbisin jalgadel juba 31,24 km, sellest 19,5 km jooksin ning ülejäänud 11,74 km kõndisin (või kui teisipäevane jooks-kõnd nö lahti lahterdada, siis jooksin 7 km vähem ja kõndisin 7 km rohkem 😃).
Jaanuari IV nädal
Esmaspäeval kõndsin 4,58 km ning see jäi nädala ainukeseks kõndimiseks. Ülejäänud korrad käisin jooksmas. Esmaspäeval jõudsin lisaks koertega jalutamisele ka jooksmas käia. Jooksin 10,1 km ajaga 1:00:20 (keskmine tempo 5:58 min/km). Kui trenni alustasin oli väljas -10°C ning lõpetades oli termomeetri näit langenud juba -14°C peale. Kuna jaanuari IV nädal kattus virtuaaljooksu nädalaga, registreerisin ennastki sellele üritusele ning saatsin 10,1 km jooksu andmed edasi. Neljapäeval jooksin 6,05 km ajaga 33:49 (keskmine tempo 5:35 min/km). Laupäeval jooksin 5,1 km ajaga 29:13 (keskmine tempo 5:43 min/km).
Nädala sees vaatasin aeg-ajalt ka virtuaaljooksu tabelit ja reede lõunal polnud veel kirjas ühtegi poolmaratoni mitte kellelgi. Otsustasin, et mina ikka pean selle poolmaratoni siis ise ette võtma, seda uhkem tunne on ka medal hiljem saada. Esimesel etapil novembris tegin ju samuti nii 5,1 km, 10,1 km kui ka 21,2 km (etteruttavalt mainin, et ma polnud siiski ainuke poolmartoonar sel etapil, 5 inimest, mina kaasa arvatud, jooksis sel etapil nädalavahetusel oma poolmaratoni ära).
Väljas oli taas -10°C külma, aga õnneks tuult polnud. Panin end kihiselt riidesse, naeltossud jalga, leige vesi kaasa ja minema. Kuskil 7 km peal võtsin esimese lonksu ning vesi oli jääkülm. Eks olen teinekord targem, et täiesti soe vesi tuleb võtta, mitte leige. Jooksu alustasin üksinda, jooksu keskpaigas oli isa seltsiks ning viimased kilomeetrid jooksin üksinda. Enne viimaseid kilomeetreid tõi isa, kes oli oma jooksu lõpetanud, mulle veel sooja vett. Ma jõin reaalselt ülisooja vett ja ei öökinudki välja, sest see oli organismile parem kui jääkülma vett sisse lahmida. Kokku jooksin see 21,2 km ajaga 2:06:58. Jooksu keskmine tempo oli 5:59 min/km. Aeglaseim oli teine kilomeeter ajaga 6:24 ning kiireim viimane ajaga 5:31. Käesoleva aasta esimene poolmaraton saigi tehtud! 😊
IV nädalal läbisin jalgadel 47,03 km, sellest 4,58 kõndisin ning ülejäänud 42,46 km jooksin.
Jaanuari viimased 4 päeva
Esmaspäeva õhtul peale tööd vaatasin postkasti ning leidsin sealt oma virtuaaljooksu medali. (Muide, virtuaaljooksu nimetatud etapi tulemusi näeb SIIT).
Otustasin sel teisipäeval Tartu kesklinnast jalgsi kooli minna, Endomondot ei kasutanud, vaatasin korra Google Maps'i enne ja ikka keerasin vales kohas ära. Kui sain aru, et midagi on valesti, vaatasin uuesti Google Maps'i ja nägin, et olin Vallikraavi tänavasse keeranud, aga no ega Ülikooli tänavalt Jakobi tänavale ikka ei saa jah läbi Vallikravi tänava. Kui muidugi täpne olla, siis ringiga saab. Õigele tänavale saades tuli edasi vaid otse minna. Samsung Health, mis salvestab kõndimist automaatselt (vahel täpselt, vahel vähem, vahel rohkem), mõõtis maaks 3,2 km ja näitas, et kui suure ringiga minna kesklinnast Maaülikooli Tehnikainstituuti, siis kulub selleks aega 37 minutit. 😃
Neljapäeval, kuu viimasel päeval jooksin 3,15 km ajaga 17:14, keskmine tempo 5:29 min/km. Üritasin teadlikult teha kerge tempotrenni. Kuna neljapäevad on kooli päevad, siis Tartus läksin taas kesklinnast jalgsi kooli. Sel korral panin Endomondo käima ja teadsin , et enne Ülikooli peahoonet ei saagi Jakobi tänavale keerata (kui otse tahad minna). Sain teada, et maa kesklinnast Tehnikainstituuti on pisut alla 3 km. Kõndisin 2,79 km ajaga 26:41 ja pean mainima, et seda teed pidi kõndides on korralik mäkketõus. Huvitav kas see Jakobi tänava lõik on ka Tartu linnamaratoni maratoni distantsil sees?
Jaanuaris läbisin kokku 132 km, mis on palju parem tulemus kui detsembri 44,04 km (novembris tuli 170 km koos 102 km rattasõiduga). Selle aasta esimesel kuul jooksin kokku 89,67 km (2018 dets. 14,21 km, nov. 36,44 km). Jaanuaris kõndisin 41,88 km, viimati kõndisin rohkem eelmise aasta juulis. See tähendab, et kui tahad kõnnikilomeetreid koguda, siis parem jaluta iga päev kas või 3 km, selle asemel, et nädalas ühe korra 10 km kõndida (3*7 teeb juba nädalas 21 km 😉).
Igatahes mina olen enda jaanuari kuuga rahul. Kuigi veebruar ja märts tulevad tihedad, sest lisaks täiskohaga tööle vaja kaks korda nädalas Tartusse kooli käia, siis üritan ikka jooksmiseks-kõndimiseks aega leida. Pikkadeks treeninguteks jääb tõesti aega vähe, kuid kuna kool ei ole hommikul, siis püüan igal teisipäeval ja neljapäeval samuti jooksmas käia. Need päevad, kui töö algab alles 10-11 paiku, leiab tahtmise korral samuti aega, et end hommikul liigutada. Vaba aeg lähebki nüüd õppimiseks, sportimiseks ja vajalikeks toimetusteks. Kuigi elutempo on mul nüüd mõned kuud eriti tihe, siis ometigi on tore, et on miski, mille poole püüelda ja mille nimel vaeva näha.
Edu ja päikest kõigile! 😊
Jooksmiseni! 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar