VII nädalasse jäid kaks jooksu, kaks lühikest kõndimist ning üks pikem suusatrenn. Viimases olen ma täielik algaja. 😄
Teisipäev - Lasime end autost mõned kilomeetrid enne töökohta autost välja visata ning tänu sellele sai teisipäeval kõnnitud 3,23 km.
Kolmapäev - vaba päev, soojenduseks kõndisin 2,72 km ning pärast seda jooksin 6,67 km kolmekümne kuue minutiga. Jooksu keskmine tempo oli 5:26 min/km. Kuna mul metsa vahel GPS vist veidi jamas, siis ei pruugi olla kiireima ja aeglaseima kilomeetri info õige (kiireim viies 5:15, aeglaseim kuues 5:40). Mul on tänu Katile pulsikell ja saan tänu sellele treeningute ajal oma pulssi nüüd jälgida. Kui inimese max pulss, millega võib treenida peaks olema 220 lahutada vanus, siis minu max pulss võib olla 193. Sellel jooksul oli max pulss 188, madalaim oli 166, panin siis keskmiseks pulsiks 175, sest selle ümbruses püsis südamelöögisagedus kõige rohkem, nii palju, kui oma kella vaatasin jooksu ajal.
Neljapäeval küsis isa minult, kas tahan minna jõusaali või suusatama. Valisin (alguses) jõusaali, mis lõppes sellega, et läksime suusatama. 😃
Mina sain esimest korda elus suusad alla 2010 aastal kehalise kasvatuse tundides ning siis 5 korda. Järgmine kord, kui suusad alla sain, oli 2016, ma arvan, et mingi 3-4 korda. Seejärel sain suusad alla sel neljapäeval.
Eks ma harjutasin ettevaatlikult ühe lõigu peal edasi-tagasi, korra võtsin ette isegi ühegi minu jaoks keerulisema tõusu ning pärast sama laskumise (kes Tartu maratoni rada teab, siis 13 ja 14 km märgi vahel pendeldasin). Mäest (künkast) üles saamine oli päris raske, kuigi läksin kääri. Alla tulemisega sain hakkama õnneks ilma kukkumiseta. Potsatasin maha siiski mitu korda, need kukkumised juhtusid sirgetel ja vahel ümber pöörates. Kokku suusatasin 10,61 km ühe tunni ja kahekümne nelja minutiga. Kuna ma pulssi jälgisin vähe, siis panin keskmiseks madalaima - 166 bpm, max pulss oli 188 bpm. Ilm oli ilus ja enesetunne pärast trenni oli hea. See suusatamine väsitas mu ikka korralikult ära. Mul olid kaks päeva pärast suusatamist lihased valusad.
Jooksmine meeldib mulle siiski rohkem kui suusatamine. 😊
Laupäeva hommikul ajasin endale enne tööle minekut jooksuriided selga ning otsustasin 3 km joosta. Esimene kilomeeter kiirendusi ei teinud, aga juba esimese lõigu lõpuks (lõik 250 m) läks pulss 170 bpm peale. Kui minul sörgiga pulss selline, siis tundub ikka päris keeruline minu jaoks madala pulsiga joosta. Kiirendustega läks pulss 194 bpm -200 bpm peale. Need kiirendused olid päris rasked ja väsitavad. Ma arvan, et lumine põhi "aitas" sellele kaasa. Kuna kiirenduste vahepealsetel lõikudel pulss alla 170 bpm ei läinud, siis panin jooksu keskmiseks südamelöögisagedusesks 170 bpm.
Panen statistilise pildi sellest jooksust, kus olemas nii keskmine tempo kui ka kilomeetrite ajad.
Kevad ja jooksuvõistlused ei ole enam mägede taga, kui tahan mais joosta Otepäält Elvasse alla kahe tunni, siis pean oma treenigutesse tasapisi kaasama kiirendustega jooksud. Lisaks peaksin korra nädalas tegema pikema rahulikuma pulsiga (minu puhul vast siis 160 bpm) jooksu nii südame treenimise kui ka maratoniks treenimise mõttes.
"Teel oma esimese maratoni poole VII nädalal" läbisin 26,23 km, tegin trenni 3h:21min ning põletasin 1891 kcal. Muuseas tegin sellise avastuse, et kui Endomondo workout'idesse oma keskmise ja maksimaalse pulsi sisestan, siis muutub kalorikulu kohe suuremaks. Pole siis vist ime, et võin kõike süüa ja kaal langeb vahepeal sellele vaatamata. 😃
Nädalat kokkuvõttev pilt:
Jooksmiseni! 😉
Neid pulsinumbreid vaadates tekkis mul Sinu pärast natuke mure. Pidevalt sellise pulsiga treenimine ei tõota head. Soovitan Sul kiiremas korras kardiopulmonaalsel koormustestil ära käia, et saada teada oma aeroobne ja anaeroobne lävi ning vastavalt nendele ka pulsitsoonid ning soovitused, millise pulsiga erineva iseloomuga treeninguid tegema peaks.
VastaKustutaMina vaatasin täpselt sama. Tundub, et Sulle on kiirus väga oluline, aga tegelikult on oluline pulsisagedus nn. madalamaks treenida, ehk just hästi rahulikud jooksud madalal pulsisagedusel. Küll ükskord märkad, et suudad sama pulsi juures juba palju kiiremini joosta.
KustutaHmmm....mulle paar jooksjat kirjutasid täna pärast selle postituse ilmumist sama. Kuigi kiirus on mulle oluline, siis tervis on ikkagi olulisem! :) Mul ei olnud pulsikella varem ja ma kaks aastat jooksnud nii, et pulsist pole olnud õrna aimugi.
KustutaKuna see aasta tahan maratoni läbida, siis mul ongi vaja enne teada saada, kas tervis üldse lubab ja laseb ja siis harjutada madalama pulsiga jookse, et südant treenida..
Tegelikult ei treenita end üldse pulsiga, vaid läbi enesetunde. Kui enesetunne läheb liiga raskeks, siis ka pulss liiga kõrge. Kui jooks liiga kerge, siis ka pulss liiga madal. Peab olema paras. Aeglane jooks tekitab vaid selle, et me õpimegi aeglasemalt jooksma ja vajadusel kiiruse lisamine muutub liiga raskeks.
KustutaPulssi ei tasu ka seetõttu vaadata, et see on kõikidel erinev. Minul pulss keskmisest aeglasem, Crisil kõrgem, kolmandal vahepeal. Pulsiga treenimine on uue aja nähtus, see rohkem nagu moehaigus, et õigustada pulsikellade tootmist ja nende massilist ostmist.
Loeb ikka ja ainult enesetunne.